Esimene ja viimane

John Galsworthy lühinäidend „Esimene ja viimane“ (*The First and the Last*) on psühholoogiline draama, mis keskendub vendade vahelisele pingelisele suhtele, moraalsetele valikutele ja süü koormale. Tegu on ühe autori tuntuma ühevaatuselise näidendiga, mille tegevus toimub 20. sajandi alguse Inglismaal ning kus esile kerkib eetiline konflikt: vanem vend, austatud advokaat Keith, seisab silmitsi raske otsusega, kui noorem vend Larry satub tahtmatult mõrva asjaoludesse. Algne soov kaitsta perekonna nime ja maine viib sündmusteni, millel on traagilised tagajärjed.

Näidendi pingestatus tekib eelkõige dialoogist ja moraalsest dilemmast – kas seadus ja õiglus on alati kattuvad, ning milline vastutus kaasneb vaikimise või tõe moonutamisega. Galsworthy lahkab psühholoogilist survet ja sisemisi heitlusi, eriti Keith’i tegelaskujus, kelle enesekindlus mureneb vastamisi nii vendluse kui süütunde survega. Larry, kui emotsionaalsem ja impulsiivsem kuju, kehastab seevastu ausust ja südametunnistuse kannatusi. Loo traagika ei tulene mitte pelgalt kuriteost, vaid inimese võimetusest elada kooskõlas oma eetiliste ideaalidega, kui neid ähvardab ühiskondlik hukkamõist või isiklik kaotus.

John Galsworthy (1867–1933) oli inglise kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat, keda tuntakse eelkõige romaanisarja „Forsyte’ide saaga“ autorina, kuid ka ühiskonnakriitiliste näidendite loojana. Tema looming käsitleb sageli sotsiaalset ebaõiglust, moraalseid vastuolusid ja inimlike valikute kaalukust. „Esimene ja viimane“ kuulub tema lühema ja intensiivsema proosa hulka, mille kaudu ta väljendab samu eetilisi murekohti, kuid kontsentreeritumas vormis. Eesti keeles ilmus näidend 1927. aastal kirjastuses Loodus ning kõnetab lugejat ka tänapäeval oma ajatu süvapsühholoogilise käsitlusega.