Esimene ja viimane

„On õige, härra! See on too koht!” Ta vajas kogu oma enesevalitsemist, et pöörduda aeglaselt kõneleja poole. „Siit leidsid nad laiba - just sellelt kohalt, seina vastu toetunult. Nad pole veel teda tabanud. Viimased uudised – härra!” See oli närune poiss, kes ulatas katkise kollaka lehe. Ta ilvesesilmad piilusid otsivalt kidura juuksetuti alt ning ta hääles oli mehe noot, kes oskab lüüa matti oma uudiste pealt.