Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus
Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1992
- 106 lk | Pehmekaaneline | 140 x 210 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Kogumik „Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus“ koondab kolm eriilmelist lugu, millest igaüks peegeldab aja- ja kultuuriruumi, milles see on loodud. Teose avab „Eliduc“ – keskaegne armastuslugu, mille autoriks peetakse Marie de France’i. Tegemist on rüütlilooga, kus põimuvad truudus, reetmine ja lunastus. Eliduc, aus ja vapper rüütel, satub kahe naise – oma abikaasa ja salapärase armastatu – vahelise sisemise konflikti keskmesse. Loo keskmes on eetiline valik, mida autor käsitleb religioosse ja romantilise andestuse võtmes. Lugu toob esile keskaja väärtused, ent on samas üllatavalt kaasaegne oma sisekaemuse poolest.
Teine jutt, „Armetu Koko“, pärineb 20. sajandi alguse jaapani kirjanikult Ryūnosuke Akutagawalt. Lugu jutustab vaesest ja lihtsameelsest mehekesest, kelle nimeks on Koko ning kelle eksistents on pidevalt teiste halastuse ja ärakasutamise meelevallas. Selle loo tonaalsus on traagiline ja samas irooniline, esitades küsimusi väärikuse, ühiskondliku positsiooni ja inimlikkuse piiride kohta. Koko ei oska pahandada, vastu hakata ega nõuda endale kohta, mistõttu muutub ta kaasinimeste passiivse julmuse peegliks. Akutagawa minimalism ja psühholoogiline täpsus loovad mõjuva portree mehest, keda elu ja inimesed vaevu märkavad.
Viimane pala, „Mõistatus“, on John Fowlesi sulest ning oma laadilt eksperimentaalsem ja filosoofilisem. Selles lühiloos mängib autor nii narratiivsete kui keeleliste struktuuridega, tuues esile teadmise ja tõlgendamise piiratuse. Fowles, kelle loomingut iseloomustab sageli mäng reaalsuse ja fiktsiooni vahel, kutsub lugejat ka siin aktiivselt kaasa mõtlema: kelle mõistatus on see, mida loetakse – kas loo tegelaste, looja või lugeja oma? „Mõistatus“ ei paku kindlaid vastuseid, vaid peegeldab tõlgenduse subjektiivsust, pannes punkti kogumikule, mis koondab eri ajastute ja kultuuride mõttelisi kihistusi.
