Surm on jäädav

John E. Gardneri romaan „Surm on jäädav“ kuulub James Bondi seikluslugude sarja, mille autor jätkas pärast Ian Flemingi surma. Tegemist on klassikalise spioonipõnevikuga, mis viib lugeja rahvusvahelise intriigi, kõrge panusega mängude ja külma kirevusega tegelevate organisatsioonide maailma. Lugu algab sündmuste jadaga, mis viitavad, et Bond on langenud salapärase ja erakordselt ohtliku vaenlase sihikule. Peagi selgub, et ohus ei ole mitte ainult tema elu, vaid ka globaalne jõudude tasakaal, milles mängivad rolli nii lääne kui ida luureteenistused. Gardneri käekiri on konkreetne ja tihe, hoides tegevust pidevas liikumises, samas säilitades karakteritele omase isikupära ja psühholoogilise pinge.

Romaanis kohtab lugeja Bondile omaseid elemente: tehnoloogilisi abivahendeid, ohtlikke vastaseid, kiirust nõudvaid olukordi ja mitmetähenduslikke naistegelasi. Siiski ei ole tegemist pelgalt mustri kordamisega – Gardneri käsitlus lisab tegelasele varjundeid, viies teda kokku uute tüüpi ohtudega, mis on kohandatud kaasaegse maailma reaalpoliitikale. Ka vastased on rohkemal määral strateegid kui karikatuursed pahatahtlikud jõud, rõhutades psühholoogilist ja intellektuaalset pinget. Bond ise on vanem, kogenum ja mõnevõrra küpsem, kuid säilitab oma iseloomulikud jooned – karmus, professionaalsus ja isiklikud eetilised dilemmad, mida ta lahendab omal moel.

John Edmund Gardner oli briti kirjanik, kes sai tuntuks eelkõige kui Ian Flemingi loodud James Bondi tegelaskuju ametlik jätkaja. Ta kirjutas aastatel 1981–1996 kokku neliteist originaalromaani ja kaks filmistsenaariumi romaaniversiooni Bondi sarjas, kujundades tegelast vastavalt oma aja oludele, kuid säilitades Flemingile omased põhijooned. Enne Bondi-sarja kirjutas Gardner kriminaalromaane ning tal oli isiklik kogemus luuremaailmaga, olles teeninud Briti kuninglikus mereväes. Tema kirjutatu ei püüa Flemingit imiteerida, vaid arendab tegelaskuju edasi uute probleemide ja kaasaegse maailma keerukuse taustal. „Surm on jäädav“ kuulub tema produktiivse loomingu lõpuossa, olles ühtlasi üks tumedama alatooniga lugusid Bondi modernses käsitluses.