Rohelise kapsli mõistatus

John Dickson Carri romaan „Rohelise kapsli mõistatus“ on klassikaline krimilugu, mis esitab lugejale intrigeeriva ja pealtnäha lahendamatu juhtumi. Teose alguses leiab aset šokeeriv stseen: Marcus Chesney sureb avalikult, otse teiste ees, olles justkui ise ette valmistanud katselava, kus peaks selguma, kes on võimeline märkama tõde ja kelle tähelepanu on eksitav. Tema surm tsüaniidimürgituse tagajärjel asetab kõik tunnistajad ebamugavasse olukorda, sest igaüks neist nägi toimuvat, kuid keegi ei oska hiljem täpselt öelda, kuidas mürgitus toime pandi. Carri meistrlikkus seisneb selles, et ta viib lugeja otse sündmuse südamesse, kus kõik on nähtav ja samas midagi ei nähta selgelt.

Romaani keskmes on pealtnäha võimatu kuritegu – mürgitus, mis toimub otse silme all, ent mille toimepanijat ei suudeta tuvastada. Carri loomingule iseloomulikult on tegemist klassikalise „lukustatud toa“ mõistatusega, mis seab proovile nii tegelaste kui ka lugeja loogilise mõtlemise. Autor põimib detailseid kirjeldusi sündmuspaigast ja tegelaste liikumisest, luues pingelise õhkkonna, kus iga väiksemgi nüanss võib osutuda lahenduse võtmeks. „Rohelise kapsli mõistatus“ ei piirdu aga ainult kuriteo mehhaanika lahtimõtestamisega, vaid pakub ka psühholoogilisi sissevaateid ja küsimusi selle kohta, kui usaldusväärne on inimsilm ja kui petlik võib olla mälupilt.

John Dickson Carr (1906–1977) oli Ameerika krimikirjanik, keda peetakse üheks žanri suurkujuks, eriti võimatu kuriteo ja „lukustatud toa“ müsteeriumide meistriks. Tema teosed, sageli gootiliku varjundiga ja atmosfäärilt pingelised, on võlunud nii kaasaja lugejaid kui ka hilisemat põlvkonda. Carr kasutas oma lugudes keerukaid intriige, loogilisi lõkse ja ootamatuid lahendusi, muutes iga romaani eraldi intellektuaalseks väljakutseks. „Rohelise kapsli mõistatus“ on ehe näide tema oskusest luua lugu, kus loogika ja inimliku taju piirid põrkuvad, pakkudes samal ajal põnevust ja mõtteainet.