Inimene ja delfiin

John C. Lilly raamat „Inimene ja delfiin” käsitleb inimese ja delfiini vahelise suhtlemise võimalikkust ning uurib nende mereloomade intellekti ja käitumist. Teos põhineb autori teadustööl, kus ta püüdis mõista delfiinide suhtlemissüsteeme ning avada, kas ja kuidas võiks luua silla inimese ja teise kõrgelt arenenud liigi vahel. Raamat peegeldab nii teaduslikku huvi kui ka filosoofilist arutlust inimese kohast looduses ja tema vastutusest teiste intelligentsete olendite ees. Delfiini on esitletud mitte üksnes uurimisobjektina, vaid ka partnerina, kellel võib olla inimeste jaoks palju õpetada.

Lilly esitab oma uurimistulemusi ja katseid, mille käigus ta katsetas delfiinide õpetamist ning püüdis dešifreerida nende helisid ja suhtlusviise. Ta arutleb, milline võiks olla delfiinide teadvus ja kas nende mõttemaailma on võimalik inimesele üldse lähemale tuua. Raamat puudutab ka eetilisi küsimusi – kuivõrd on inimesel õigus kasutada loomi uurimisobjektina ning milline on kohustus neid kaitsta. Teos avab 1960. aastate teadusliku mõtteviisi, kus ühtaegu segunesid ambitsioonikas teaduslik lähenemine ja laiemad, isegi utoopilised ideed liikidevahelisest suhtlusest.

John C. Lilly (1915–2001) oli Ameerika arst, neuroteadlane ja psühhoanalüütik, kelle uurimistöö keskmes olid teadvus, suhtlemine ja inimese ning loomade vahelised piirid. Ta sai tuntuks katsetega delfiinide keelevõime uurimisel ning sensorse deprivatsiooni ehk isoleerimispaakide arendamisega. Hiljem tegeles ta ka teadvuse muutunud seisundite uurimisega, olles vastuoluline, kuid mõjukas teadlane, kelle ideed mõjutasid nii teadust kui ka populaarset kultuuri. „Inimene ja delfiin” kuulub tema varasemate tööde hulka, mis tegid ta tuntuks kui ühe esimesena püüdnud süsteemselt uurida inimese ja teise intelligentse liigi võimalikku dialoogi.