Päevavalgus laupäeval

John Boynton Priestley romaan „Päevavalgus laupäeval“ toob lugejani üheainsa päeva sündmused Inglise tööstuslinnas, keskendudes mitmele eri ühiskonnakihist pärit tegelasele. Laupäevase päeva jooksul hargnevad erinevad liinid, milles peegelduvad ajastu sotsiaalsed pinged, isiklikud lootused ja argised kompromissid. Autor viib lugeja poodidesse, tänavatele, tehaste ümbrusesse ja kodudesse, kus inimesed elavad oma väikeseid ja suuri elusid, otsides kindlust, mõistmist või lihtsalt rahu. Priestley huvitab see, kuidas tavaline päev võib olla täis murdepunkte, millest osa jääb teadvustamata, osa määrab edasist elu.

Romaani struktuur on mosaiiklik — erinevad vaatenurgad vahelduvad, tuues esile inimeste sisemonoloogid, suhted lähedaste ja võõrastega, ning sisemise vastuolu selle vahel, mida nad teha tahaksid ja mida nad tegelikult teevad. Tegelaste seas on nii noori kui vanu, tööinimesi ja keskklassi esindajaid, ja igaühe kaudu avaneb mingi killuke Suurbritannia sõjajärgse aja vaimset ja materiaalselt seisundit. Nii tuleb esile lootuse ja väsimuse tasakaal, soov muutuste järele ja samas hirm nende ees. Priestley proosa on vaoshoitud, kuid läbimõeldult rütmistatud — iga tähelepanek ja dialoog kannab endas karakteri isikupära ja ajastu meeleolu.

John Boynton Priestley (1894–1984) oli inglise kirjanik, esseist ja dramaturg, kes on tuntud oma sotsiaalselt tundlike ja moraalselt kaalutletud teoste poolest. Tema looming käsitleb sageli keskklassi elu, ajatunnetust ja ühiskondlikku õiglust, tihti kergelt müstilise või filosoofilise allhoovusega. „Päevavalgus laupäeval“ on hea näide tema realistlikust, ent süvitsi tungivast kirjutamisstiilist, kus tavalise päeva kaudu avatakse inimeste sisemaailm ja ajastu olemus. Priestley oskus kujutada elu vaikses liikumises, ilma suurte sündmusteta, ent siiski tähenduslikult, teeb temast tähelepanuväärse 20. sajandi Briti proosakirjaniku.