Südaöö hea ja kurja tundmise aias. Savannah' lugu

John Berendti teos „Südaöö hea ja kurja tundmise aias. Savannah' lugu“ on žanriliselt mitmetähenduslik teos – see on ühtaegu dokumentaalne uurimus, ajalooline portree ja peene huumoriga kirjutatud linna- ja mõrvalugu. Raamat viib lugeja Ameerika Ühendriikide lõunaosariikide ühe omanäolisema linna, Savannah’ sissepoole suletud ja eripärasesse maailma. Kesksel kohal on kriminaalne sündmus: jõuka antiigikaupmehe Jim Williamsi poolt toime pandud tapmine, mille ümber põimuvad linna värvikate elanike lood, sotsiaalsed kihistused ja kultuurilised kontrastid. Süžee edeneb kohtuprotsesside kaudu, kuid teos ise liigub palju laiemalt – see on pilguheit kogu linna olemusse.

Berendt toob esile Savannah’ kui paiga, kus aeg kulgeb omas rütmis ja inimesed elavad reeglitel, mis ei pruugi mujal kehtida. Tegelasteks on muuhulgas mustanahaline drag queen, voodoo-nõid, eraklik leiutaja ja klatšihimulised seltskonnadaamid – kõik nad moodustavad osa linnast, kus ekstsentrilisus ja traditsioon käivad käsikäes. Autor vaatleb neid tegelasi mitte kui kõrvalekaldeid, vaid kui linna loomulikke osi. Berendti kirjeldused on detailsed ja tähelepanelikud, kuid mitte ülekohtuselt hinnangulised. Tema vaatepunkt on uudishimulik ja empaatiavõimeline, mis teeb teosest rohkem kui lihtsalt kriminaalse kroonikakirjelduse.

John Berendt, ajakirjanik ja esseist, lõi „Südaöö hea ja kurja tundmise aias“ läbi 1990. aastatel, kui raamat pälvis laialdast rahvusvahelist tunnustust ning püsis pikalt The New York Timesi menukite nimekirjas. Tema oskus siduda tõsielulised sündmused ilukirjandusliku pingega andis žanrile uue mõõtme. Raamatust valmis ka Clint Eastwoodi lavastatud film, mis aitas loo veelgi laiemale publikule tuua. Berendti teos on hea näide sellest, kuidas fakt ja fantaasia võivad põimuda ühe linna portreeks, mis jääb lugejale meelde mitte ainult sündmuste, vaid eelkõige atmosfääri ja inimeste kaudu.