Wernher von Braun
Wernher von Braun
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Olion | 2002
- 141 lk | Pehmekaaneline | 141 x 211 mm
- ISBN: 9789985662618
- Keel: eestikeelne
Raamat kirjeldab Wernher von Brauni teekonda unistusest kuni raketikonstruktori ametini. Lugu algab lapsepõlve sihist lennata Kuule ja ehitada selleks vajalik suurrakett. Teos näitab, kuidas see siht vormus sammudeks, mille esimesed tulemused sündisid militaarvaldkonnas. Esmalt kerkib esile Saksamaal valminud V2, mille arendamise ümber kujunes tehnika, tööjaotus ja juhtimine. Seejärel liigutakse Ameerika Ühendriikides tehtud töö juurde, kus töösuunaks sai Redstone’i rakett. Autor seob need peatuskohad ühe küsimusega: millal muutub tehniline eesmärk sõltuvaks riigi poliitilisest tellimusest ja millal säilib insenerimõtte autonoomia. Nii joonistub välja, kuidas teooria ja tootmine, katsetusväljak ja kabinetivaikus koos määrasid järgmise otsuse ning kuidas unistus kasvas suuremaks kui üks labor.
Teos asetab tehnilised saavutused eetilise arutelu kõrvale. Autor küsib, millise hinnaga tehti valik liituda kord ühe, kord teise võimuga, kui see andis ligipääsu raha, materjali ja meeskondade juurde. Tekst ei otsi skandaali, vaid toob esile otsustushetked: kelle käsutusse minna, milliseid kompromisse sõlmida, millal tunnistada töö tagajärgi väljaspool tehnilist skeemi. Raamat vaatab ka, kuidas avalik kuvand ja salastatus mõjutavad mälupilti, mille järgi hiljem antakse hinnang nii teadlasele kui ka ajajärgule. Nii on tähelepanu jaotatud kahele teljele: rakendi konstruktsioon ja valikute loogika. Lugeja saab aru, kuidas eesmärgi püsimine ühtlasi lihtsustas ja raskendas iga järgmist sammu.
Väljaanne sobib lugejale, kes otsib selget raamistikku rakendusteaduse ja võimu suhte mõistmiseks. Tekst hoiab fookust tööprotsessil: ideest visandini, katsetest seeriatööni, prototüübist relvasüsteemini. Raamat juhib tähelepanu ka sellele, kuidas organisatsioon, hierarhia ja ajasurve kujundavad inseneri otsust. Lõpuks seatakse kõrvuti unistus ja vastutus. Unistus annab suuna ja kogub liitlasi, vastutus paneb kirja, kelle kulul ja millise mõju hinnaga see suund tegelikkuseks saab. Sellest koorub käsitlus, mis ei idealiseeri ega hülga, vaid laseb lugejal näha, kuidas tehniline siht, riiklik huvi ja isiklik karjäär üksteist vormivad.
