Mõtterännakuid. Artikleid ja esseid 1. osa

Johannes Semperi kogumik „Mõtterännakuid. Artikleid ja esseid. 1. osa“ koondab valiku autori varasemast mõtteloomest, pakkudes läbilõiget tema kui kultuurikriitiku, kirjandusteadlase ja esseisti vaadetest. Kogumik sisaldab artikleid, mis käsitlevad nii eesti kui ka maailmakirjanduse küsimusi, kunstinähtusi, filosoofilisi üldistusi ning ideoloogilise diskussiooni alaseid mõtisklusi. Semper astub lugejaga dialoogi, esitades oma käsitlusi avaral kultuuritaustal ja põimides tekstidesse nii ajaloolisi kui teoreetilisi kaalutlusi. Esimene osa keskendub suurel määral varasema, enne sõda ilmunud loomingu ümberhindamisele ja kontekstualiseerimisele hilisema vaatepunkti valguses.

Suur osa artiklitest käsitleb kunstide ja ühiskonna vahelist seost, rõhutades kunsti ühiskondlikku tähendust ning vajadust siduda looming oma ajastu probleemidega. Semper arutleb kirjanduse rolli üle ühiskondlikus arengus, käsitledes kriitiliselt erinevaid stiile, suundi ja autoreid. Teda huvitab eelkõige loova isiksuse koht ühiskonnas ning ideede ja vormi koosmõju teoses. Mitmes essees tuleb esile tema tõlke- ja vahendustöö olulisus: vaated vene ja Euroopa kirjandusele ning katse leida eesti kultuurile selles ruumis määratletud koht. Esseevormi kaudu suudab Semper jääda uurivaks ja samas seisukohavõtlikuks, ühendades teoreetilise üldistuse konkreetse allusiooniga.

Johannes Semper (1892–1970) oli eesti kirjanik, tõlkija ja kultuuritegelane, kelle tegevus ulatus läbi mitme ajajärgu ning ideoloogilise muutuse. Ta tegutses aktiivselt nii kirjanduse kui ühiskonnaelus, olles mõlemal alal mõjukas ja tihti vastuoluline isik. Tema esseistika ja artiklid annavad tunnistust sügavast kultuurilisest eruditsioonist ning püüdest mõtestada kirjandust ja kunsti ajastu raamistikus. „Mõtterännakuid“ on iseloomulik näide Semperi püüdest siduda ideeline mõtlemine esteetilise hinnanguga, pakkudes lugejale arutlusruumi, mis ulatub ajakohasusest üldinimlike küsimusteni.