Hüvastijätt. Esimene osa ühest saksa tragöödiast. 1900-1914. romaan

Johannes R. Becheri romaan „Hüvastijätt. Esimene osa ühest saksa tragöödiast. 1900–1914“ kujutab 20. sajandi alguse Saksamaa kodanlikku ühiskonda, keskendudes perioodile enne Esimest maailmasõda. Romaanis käsitletakse šovinismi tõusu, ühiskondliku moraali lagunemist ja kultuurilise pinnase viljatust, mis viis Saksamaa süvenevate sisemiste vastuoludeni. Autor vaatleb toimuvat läbi ühe perekonna elu, tõstes esile eelkõige haritud keskklassi pinnapealsuse ja võimetuse reageerida ühiskonna tõsistele muutustele. Selle kaudu näitab Becher, kuidas näiline kultuursus ja moraal varjasid tegelikult sisemist tühjust ja ühiskondlikku passiivsust.

Romaani toon on paljastav ja kriitiline, kantud marksistlikust maailmanägemusest, milles Becher näeb imperialismi arengut vältimatu katastroofi eelsena. Autori terav tähelepanu detailidele ja psühholoogilistele seisunditele toob esile tegelaste sisemise lõhenemise ja väärtuste kriisi. Tegelaste suhted, harjumused ja hoiakud muutuvad ajastu peegliks, kus pealispindne rahulolu varjab sügavamat rahulolematust ja vaimset tühjust. Becheri eesmärk ei ole ainult kirjeldada minevikku, vaid ka osutada sellele, kuidas ühiskondlikud protsessid viisid Saksamaa hilisemate poliitiliste katastroofideni.

Johannes Robert Becher (1891–1958) oli saksa poeet, romaanikirjanik ja poliitik, kelle looming ja tegevus on tihedalt seotud Saksamaa 20. sajandi keerukate ideoloogiliste arengutega. Ta emigreerus 1933. aastal Nõukogude Liitu, kus jätkas loometööd ja osales aktiivselt Saksamaa tuleviku kujundamises sotsialistlikust vaatepunktist. Pärast Teist maailmasõda naasis ta Saksamaale ja asus tööle Saksa Demokraatlikus Vabariigis, kus temast sai kultuuriminister ning üks ideoloogiliselt olulisemaid kultuuritegelasi. Romaan „Hüvastijätt“ valmis just tema emigratsiooniaastatel ja peegeldab nii isiklikku kui ideoloogilist distantseerumist Saksamaa keiserlikust minevikust.