Pilte ja hääli Eesti loodusest

Väliretkeil sai enamasti märkmeid tehtud. Emotsioon koos konkreetse vaatlusega sai nagu äärejooni pidi päevikusse kantud. Ja hommikuti, umbes kella kuuest kaheksani, oli poolseliti asendis õige aeg värskeile muljeile lõplikku vormi anda. “Piltide ja häälte” meeltesse akumuleerimise hiilgeaeg oli Lääne-Saaremaal, kus muude kohutstuste kõrval tuli juhatada ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaama. Ja õpilased mäletavad mitme aastakümne taha, et siis tulnud ette ka õhtuid, kus professor paadiga üksi merele läks. Kui siis mahajääjad lühikesel suveööl oodates üsna murelikuks olid muutunud, avastati professor tõusva päikese pillerduses, märkmik ees, kõhuli laiu-natukese tudresel rannal. Ja pliiats liikus.