Tarkade kivi 1. osa

„Tarkade kivi“ on Johannes Anker Larseni romaan, mille esimene osa ilmus eesti keeles 1995. aastal. Taani keeles avaldati teos juba 1923. aastal ning see tõi autorile suure tunnustuse, sealhulgas maineka kirjandusauhinna. Romaan tõlgiti kiiresti mitmesse keelde ning seda on nimetanud eri kriitikud „grandioosseks saavutuseks“ ja „valguse imeks“. Teose keskmes on inimese sisemine teekond ja vajadus leida elu uuesti, justkui algusest peale. See mõte – pöörduda tagasi lapsepõlve lihtsuse ja avatud meele juurde – ongi romaani sügavaim sõnum.

Lugu kujutab tegelasi, kes igaüks oma elus on jõudnud kriitilisse punkti ja peab alustama uuesti, et leida oma õige tee. Teos ei keskendu niivõrd poliitilistele või sotsiaalsetele oludele, vaid püüab tabada inimelu üldinimlikke küsimusi: kuidas elada tõeliselt, kuidas jõuda sisemise rahu ja valguseni. Romaani keel on poeetiline ja südamlik, luues pilte, milles on tunda müstilist ja religioosset sügavust. See ei ole ainult lugu inimestest, vaid ka mõtisklus inimolemuse ja vaimse ärkamise üle, mille universaalsus selgitab teose suurt edu.

Johannes Anker Larsen (1874–1957) oli taani kirjanik, kelle loomingut iseloomustab filosoofiline ja religioosne süvenemine. Ta ei sidunud end poliitiliste ega ühiskondlike vooludega, vaid keskendus inimese sisemaailma uurimisele. Tema teostes leidub palju kujundlikkust ja sümboolikat, mis annavad neile ajatu ja mõtiskleva tooni. „Tarkade kivi“ on tema tuntuim romaan, mis tõi talle rahvusvahelise tuntuse ning jääb oluliseks näiteks sellest, kuidas kirjandus võib väljendada inimese püüdlust valguse ja tõe poole.