Rahvustunde nõrkusest Eestis. Eri aastate kirjutisi

Johannes Aaviku kogumik Rahvustunde nõrkusest Eestis koondab valiku esseid ja artikleid, mis on kirjutatud eri aastatel ning käsitlevad eestlaste rahvustunnet, kultuuriteadvust ja ühiskondlikku hoiakut. Tekstid pärinevad peamiselt 1920.–1930. aastatest, ent nende probleemiasetus ei piirdu üksnes omaaegse ajaloosituatsiooniga. Aavik vaatleb kriitiliselt eestlaste sisemist enesemääratlust ning otsib põhjuseid, miks rahvuslik aktiivsus kipub tuhmuma või asenduma kohandumisega. Tema tähelepanekud on suunatud nii haritlaskonna kui ka laiemate rahvakihtide hoiakutele.

Kogumiku tuumaks on küsimus eestlaste valmisolekust kujundada ise oma kultuuri, keelt ja identiteeti olukorras, kus välised survetegurid on vähenenud. Aavik arutleb selle üle, miks rahvustunne ei kasva koos iseseisvusega, vaid mõnikord lausa nõrgeneb. Ta käsitleb muuhulgas keelearenduse, koolihariduse, ajakirjanduse ja poliitilise elu rolli ühiskondliku eneseteadvuse kujunemisel. Kogumik on mõttelise järjena seotud Aaviku varasema keeleuuendusliku tegevuse ja rahvuskultuuri küsimustega. Väljaanne võimaldab vahetut kokkupuudet ühe 20. sajandi alguse Eesti mõtleja seisukohtadega, ilma neid kaasaegseks ümber tõlgendamata.