Wilhelm Meisteri õpiaastad

„Wilhelm Meisteri õpiaastad“ on Johann Wolfgang von Goethe romaan, mis käsitleb noore inimese kujunemist ja eneseleidmise teekonda. Teose keskmes on Wilhelm, kes püüab mõista oma kohta maailmas ja kujundada isiksust, mis vastaks tema sisemisele kutsumusele. Romaanis avaneb ühtaegu nii isiklik arengulugu kui ka laiem kultuuriline ja ühiskondlik pilt. Goethe seob peategelase isikliku kasvamise humanistliku ideaaliga, mille järgi täisväärtuslik elu saab sündida ainult vaimse ja sotsiaalse küpsuse ühendamisel. See teeb teosest ühe esimesi nn kujunemisromaane, mis on hiljem mõjutanud terve Euroopa kirjandust.

Oluline osa romaanist on pühendatud teatrile ja näitekunstile. Goethe kavatses algselt keskenduda just sellele valdkonnale ning seetõttu mängivad olulist rolli rändnäitetruppide elu, lavastuste valmimine ja näitlejate isiklikud katsumused. Autor kritiseerib diletantismi ning rõhutab, et kunst nõuab pühendumist ja oskust. Läbi Wilhelm Meisteri kogemuste saavad lugejad detailse ettekujutuse XVIII sajandi teatrioludest, aga ka toonase linnakodanluse ja aadli elust. Romaani sündmused toovad esile isikliku valiku ja ühiskondliku vastutuse põimumise, mis peegeldab Goethe arusaama inimese arengust ja eneseteostusest.

Johann Wolfgang von Goethe (1749–1832) oli saksa luuletaja, proosakirjanik, näitekirjanik ja loodusteadlane, kelle loomingust kujunes saksa klassitsismi ja romantismi vaheline sillapea. Tema loomingusse kuuluvad luule, näidendid, romaanid ja teadustööd, millest tuntuimad on „Faust“, „Noore Wertheri kannatused“ ja „Wilhelm Meisteri õpiaastad“. Goethe elulooline ja loominguline pärand on mõjutanud kogu Euroopa kultuuri ja mõtlemist. „Wilhelm Meisteri õpiaastad“ jääb tema proosaloomingu tähtteoseks, mis tõi kirjanduslukku kujunemisromaani traditsiooni ja andis uue mõõtme inimese enesearengu kujutamisele.