Uus Melusine

Johann Wolfgang von Goethe lühiproosapala „Uus Melusine“ käsitleb kokkupuudet üleloomuliku maailmaga ja selle mõju inimese valikutele ja elukäigule. Peategelaseks on noormees, kes satub muinasjutulisse olukorda, abielludes haldjasuguvõsast pärit neiuga. Abielu ja sellele järgnev elu avavad teekonna, kus nähtava ja nähtamatu maailma piirid on ebamäärased ning inimese kohanemisvõime pannakse proovile. Lugu järgib muinasjutulist mustrit, kuid kasutab selle kaudu ka mõtisklevat ja allegoorilist lähenemist.

Tekstis vahelduvad sündmuste kirjeldused ja peategelase sisemonoloogid, mis loovad tasakaalu välise tegevuse ja sisemise arenguprotsessi vahel. Goethe uurib inimese suutlikkust mõista teistsugust maailma ning tema valmidust loobuda isiklikest ambitsioonidest suhete ja vastastikuse mõistmise nimel. Lugu liigub läbi mitme episoodi, milles korduvad kahtluse, kaotuse ja kohanemise motiivid. „Uus Melusine“ jääb Goethele omasesse fantaasia ja filosoofia vahepealsesse ruumi, kus lugu ei ole pelgalt meelelahutus, vaid võimalus vaadelda inimese ja maailma vahelist seost muutuvates oludes.