Pappa Jannseni postipaunast
Pappa Jannseni postipaunast
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1969
- 133 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Pappa Jannseni postipaunast“ on koostatud valimik Johann Voldemar Jannseni kirjutistest, mis heidavad pilgu Eesti ärkamisaja ühe keskse tegelase kui rahvavalgustaja, ajakirjaniku ja ühiskonnategelase mõttemaailma. Raamat koondab Jannseni erinevates väljaannetes, ennekõike ajalehes *Perno Postimees* ja hiljem *Eesti Postimehes* ilmunud artikleid, mõtisklusi ja päevakajalisi kommentaare, mis annavad tunnistust tema aktiivsest osalemisest ühiskondlikus elus ning sügavast usust eesti rahva haridusse ja eneseteadvuse kasvu. Läbi isikliku ja sageli südamliku tooni ilmneb Jannseni missioonivaim — tema soov kasvatada lugejas arusaamist maailmast, usaldust iseenda vastu ning austust töö ja teadmiste vastu.
Valimik ei keskendu mitte ainult poliitilistele ja hariduslikele küsimustele, vaid sisaldab ka vaimukaid ja rahvapärase stiiliga kirjutatud tähelepanekuid igapäevaelust, rahvaharidusest, talupoja õigustest, keelekasutusest ning kodumaa olukorrast. Tekstides põimub pragmaatiline pilk olukorrale emotsionaalse ja patriootilise tundelaadiga. Jannseni artiklid ei jää ainult kitsalt ajastuomasteks seisukohavõttudeks — tema üleskutsed rahvustunde tugevdamiseks ja hariduse arendamiseks kõlavad mõtestatult ka tänapäeva lugejale. Teos kujutab Jannsenit kui postikandjat laiemas tähenduses — mehena, kes vahendas mõtteid, hoiakuid ja teadmisi, mis liitsid rahvast ja ärgitasid arengule.
Johann Voldemar Jannsen (1819–1890) oli ajakirjanik ja rahvusliku liikumise teerajaja, keda sageli kutsutakse ärkamisaja isaks. Tema asutatud ajalehed ning korraldatud esimene üldlaulupidu 1869. aastal on kujunenud eesti kultuuri alustaladeks. Lisaks praktilisele tegevusele avaldus Jannseni mõju tema keelelises ja maailmavaatelises hoiakus, milles kohtusid kristlikud väärtused, rahvaharidus ja eesti keele kui kultuurikeele tähtsustamine. „Pappa Jannseni postipaunast“ toob selle pärandi lugejani autori enda sõnade kaudu, pakkudes mitmekesist pilti mehest, kes kandis eestlastele postipaunas enamat kui kirju — ta tõi mõtteid, lootusi ja tulevikuusku.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
