Šveitsi perekond Robinson

„Šveitsi perekond Robinson“ jutustab loo ühest Šveitsi perekonnast, kes pärast laevahukku satub asustamata saarele ja peab seal hakkama saama vaid oma teadmiste, nutikuse ja ühtekuuluvustundega. Isa, ema ja nende neli poega seisavad silmitsi loodusjõudude, metsloomade ja täieliku eraldatusega, kuid suudavad tänu koostööle ja sihikindlusele rajada endale uue elu. Nad ehitavad varjualuseid, õpivad kalastama, jahti pidama ning looduse annid targalt ära kasutama. Loo arenedes muutub saar neile mitte ainult ellujäämise kohaks, vaid ka koduks, kus nad leiavad uue eluviisi mõtte ja tasakaalu.

Perekonna igapäevaelu on täis praktilisi tegevusi ja seiklusi, kuid selle kõrval avaneb lugu ka väärtustest – peresidemetest, töökusest, visadusest ja looduse austamisest. Iga pereliige panustab omal moel, arendab oskusi ja kohaneb uute oludega, mis annab loole kasvatusliku mõõtme. Kui lõpuks ilmub horisondile laev, seisavad nad valiku ees: kas naasta tsivilisatsiooni või jääda kohta, mis on kujunenud sümboliks vabadusest ja ühtekuuluvusest. Lugu ei rõhuta mitte ainult füüsilist ellujäämist, vaid ka sisemiste väärtuste olulisust ja isiklikku arengut.

Raamat on Eliza Gatewood Warreni mugandus Johann David Wyssi algupärasest 1812. aasta romaanist, mis sündis soovist pakkuda oma lastele õpetlikku ja väärtuskeskset lugemist. Originaalteos oli segu seiklusjutust ja praktilisest kasvatusraamatust, mis ühendas valgustusajastule omase huvi loodusteaduste ja moraalse kasvatuse vastu. Warreni adaptatsioon kohandab klassikalise loo nüüdisaegsema ja nooremale lugejale sobivama vormi, säilitades siiski algse sõnumi peretoe, loovuse ja loodusega kooskõlas elamise tähtsusest.