Johan Laidoner. Mälestusi kaasaeglasilt

Johan Laidoneri kogumik „Mälestusi kaasaeglasilt“ ilmus esmakordselt 1934. aastal tema 50. sünnipäeva tähistamiseks ning on üles ehitatud austusraamatuna, milles kaasaegsed meenutavad ja iseloomustavad üht Eesti Vabariigi olulisemat sõjaväelist juhti. Teos sisaldas algses mahus hulgaliselt artikleid ja fotosid, mille kaudu loodi mitmekülgne pilt Laidoneri elust, isiksusest ja teenetest Eesti riigi kujunemisel. Hilisem, teine trükk on märgatavalt lühendatud – sellest on välja jäetud 29 artiklit ja 94 pilti, sealhulgas värvitrükis portreed, mistõttu on kogumiku sisu kompaktsem, kuid siiski esinduslik ülevaade.

Raamat on väärtuslik ajalooallikas, sest see koondab mälestusi ja hinnanguid inimestelt, kes olid Laidoneriga otseselt või kaudselt seotud. Artiklid avavad tema tegevust nii Vabadussõja väejuhina kui ka poliitilisel areenil osalejana. Autorite meenutustes ilmneb Laidoneri kui sõjaväelase distsiplineeritus, organisatoorne anne ja suur mõjuvõim Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Samuti tõuseb esile tema rahvusvaheline haare, sest tema tegevus polnud piiratud üksnes Eesti sõjaväega, vaid kandis ka laiemat regionaalset tähendust. Seega on kogumik ühtaegu nii mälestuste kogu kui ka tunnistus ajastu hoiakutest ja väärtustest.

Johan Laidoner (1884–1953) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, kes sai tuntuks eeskätt Vabadussõja ülemjuhatajana. Ta lõpetas Peterburi Nikolai Kindralstaabi Akadeemia, osales Esimeses maailmasõjas ning asus seejärel Eesti iseseisvuse eest seisma. Laidoneri juhtimisel saavutas Eesti Vabadussõjas võidu, mis kindlustas noore riigi püsimise. Hiljem oli ta korduvalt kaitseväe juhataja ja mõjutas oluliselt Eesti kaitsepoliitikat. 1940. aastal arreteerisid ta Nõukogude võimud ning ta suri pagenduses Vladimiri vanglas. Tema isik ja tegevus on Eesti ajalookirjutuses sümboolse tähendusega, olles seotud nii vabadusvõitluse kui ka traagiliste kaotustega.