Vaimu valgusel

Kõpp on veendunud rahvuslane idealistliku värvinguga. Eesti poliitiline elu on teda mõnigi kord haripunktile tõstnud. Olgu nimetatud vaid kas või Asutava Kogu iseseisvuse deklaratsioon, mis on J. Kõpu koostatud. Tegelikust poliitikaelust on ta kaunis ruttu tagasi tõmbunud. Teda on ikka huvitanud eeskätt ideeline, põhimõtteline külg, mis on sihtimäärava tähendusega nn. „reaalsele” elule. Liiga suurte realistide ühekülgsus on ikka nõudnud ideemeeste ekspertiisi ja seisukohavõtmist ja juhtivat kätt.
Eriti oluliseks on saanud Kõpu töö usuteaduskonnas, ülikoolis, kirikus ja koolis, ka ajakirjanduses ja ajaloo uurimises (mille vastu temal eriline huvi).
Usuteaduskonda sattus Köpp juba maailmasõja ajal (1916), kui praktilise usuteaduse professor eesti õppekeelega. Pärast sai Eesti usuteaduskonna korraldamine tema erülesandeks. Siin on temalt arvatavasti veel midagi oodata.
Ühineme kõigi nendega, kes homme kogunevad 60-aastase juubilari austamiseks ja soovime, et tema tõsine meel ja aus iseloom oleks veel kaua meie avaliku elu voolus juhtiva mõjuga.
„Vaba Sõna”, 1934