Mälestuste radadel 2. osa

Johan Kõpu mälestusteraamatu „Mälestuste radadel“ teine osa jätkab detailirohket sissevaadet Eesti ühiskonna ja kultuurielu arengusse 19. sajandi lõpust kuni Eesti Vabariigi sünnini. Teos ei piirdu pelgalt autori isiklike meenutustega, vaid avab laiemat ajaloolist tausta, tuues esile nii poliitilisi kui ka kultuurilisi sündmusi. Kõpp kirjeldab sajandivahetuse olustikku, hariduselu, rahvuslikku liikumist ja poliitilist organiseerumist, mis kõik panid aluse iseseisva Eesti riigi tekkele. Lugeja ette kerkib pilt mitmekihilisest ühiskonnast, kus kohtuvad nii talupojakultuur kui ka haritlaskonna rahvuslikud püüdlused.

Teos on ühtaegu nii isiklik mälestus kui ka kultuurilooline allikas, mis maalib portreesid kümnetest ja sadadest kaasaegsetest. Kõpp annab oma vaatenurga tuntud tegelastele nagu Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Villem Reiman, Juhan Liiv ja Hugo Treffner, sidudes nende tegevuse oma aja rahvuslike ja poliitiliste arengutega. Raamat on väärtuslik just erakordse detailitäpsuse tõttu – autor talletab sündmusi ja inimesi viisil, mis annab edasi ajastu vaimsuse ja õhustiku. Nii muutub mälestusteraamat omamoodi entsüklopeediliseks ülevaateks, kus isiklik kogemus ja ajalooline dokumentatsioon põimuvad.

Johan Kõpp (1874–1970) oli eesti vaimulik, kirikuloolane ja ühiskonnategelane, kes oli aastatel 1928–1937 Tartu Ülikooli rektor ning hiljem Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop eksiilis. Ta kuulus Eesti Asutavasse Kogusse ja oli aktiivne osaline paljudes rahvuslikes liikumistes. Kõpp oli hinnatud hariduse ja kultuurielu edendaja, kelle roll Eesti akadeemilises ja kiriklikus elus oli märkimisväärne. Tema mälestustesarja „Mälestuste radadel“ peetakse üheks kõige põhjalikumaks ja usaldusväärsemaks kultuurilooliseks allikaks, mis avab Eesti ühiskonna arengut läbi isikliku kogemuse prisma.