Mina

Norra kirjaniku Johan Borgeni romaan „Mina“ („Lillelord“-triloogia esimene osa) toob lugeja ette Oslo ülemkihist pärit noormehe Wilfred Sageni keeruka sisemaailma. Väliselt kuulekas ja andekas koolipoiss, keda kõik imetlevad kui „väikest isandat“, elab tegelikult kahekordset elu – ta varjab oma tõelist olemust, mässab vaikides ühiskondlike ootuste ja vanemate autoriteedi vastu ning põgeneb oma fantaasiamaailma. Loo peategelase Mina-identiteet on katse elada välja neid tundeid ja mõtteid, mis tema ametlikku rolli ei sobi. Romaan jälgib nooruki sisemist arengut, eneseleidmist ja vales elatud elu purunemist, andes süvitsi psühholoogilise portree murdeealisest inimesest, kes otsib iseennast.

Teose keskmes on identiteedi mitmekihilisus ja enese määratlemise raskused, eriti kontekstis, kus ühiskond eeldab kindlat tüüpi käitumist ja väärtusi. Borgen uurib meisterlikult, kuidas isiksus jaguneb, kui inimene ei saa olla tema ise, ning milliseid mehhanisme ta kasutab, et säilitada näiline tasakaal. Oslo linn ja selle sotsiaalne ruum muutuvad loo jooksul sümboolseks areeniks, kus peategelane püüab end kehtestada ja samas peita. Lisaks on olulisel kohal lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise vaheline pinge, seksuaalsuse ärkamine, üksindus ja tõeotsingud. Lugu avaneb mälestuste ja sisemonoloogide kaudu, luues tiheda, introspektiivse narratiivi, mille rütm aeg-ajalt katkeb reaalsusega põrkumise hetkedest.

Johan Borgen (1902–1979) oli norra proosakirjanik, ajakirjanik ja kriitik, kelle loomingule on iseloomulik psühholoogiline sügavus, täpne ühiskondlik vaist ning vaimne peenus. „Mina“ on tema tuntuima teose, „Lillelordi“ triloogia esimene osa, millele järgnesid „Tumedamad varjud“ ja „Uinuv mälu“. See triloogia tõi talle ka rahvusvahelist tuntust ning jääb norra kirjanduse üheks psühholoogiliselt kõige mõjukamaks romaanisarjaks. Borgen oskas siduda individuaalse saatuse laiemate ühiskondlike protsessidega, tehes seda peenetundeliselt ja sügava inimtundmisega.