Eradetektiiv

Eradetektiiv on tõlkekriminull, mille keskmes elab Helsingi sadamarajoonis endine politseinik koos täiskasvanud tütrega. Mees hoiab end vabatahtlikult teistest eemale, päevad kuluvad vaikuses ja rutiinis. Tütre ellu ilmub ühiskonna äärealale vajunud mees, kelle minevik on segane ja seotus vägivalla ning kuritegevusega tõenäoline. Isa märkab väikseid muutusi tütre käitumises ja hakkab oma oskusi kasutades tasapisi uurima, mis tegelikult toimub. Nii muutub suletud kodu sisepingetest ja vaikimisest lähtuvaks uurimisväljaks, kus iga žest ja vastamata küsimus võtab juhtlõnga koha.

Romaan kasutab kriminaalžanri vormi, kuid liikumine käib peamiselt tegelaste sisemaastikul. Pankröövi vari, töötus ja juhuslik tänavavägivald loovad tausta, mille ees selgub isa ja tütre vahel kujunenud vaikus, süütunne ja vastastikune umbusk. Vaimne ja füüsiline vägivald ei ilmu ainult politseiraportites, vaid ka perekonna vaiksetes stseenides, lapsepõlve mälupiltides ja sõjamälestustes. Bargum näitab, kuidas väärdunud inimsuhted kasvatavad üksindust ning kuidas seltskonnast taandunud vanema põlvkonna ja sihita noorte kokkupõrge võib viia otsusteni, mida ei ole enam võimalik tagasi võtta. Lugu liigub aeglaselt, episoodide kaudu, ning jätab lugejale ruumi tõlgendusteks ja kõhklusteks.

Johan Bargum on soomerootsi proosakirjanik ja dramaturg, kes alustas loomingut jutukirjanikuna ning on kirjutanud mitmeid romaane, novellikogusid ja näidendeid. Tema tekstides korduvad vägivalla, mälu ja üksinduse motiivid, sageli seotuna perekondlike pingete ning sõja kaudse mõjuga argielule. Bargumi keel on napp ja ökonoomne, tegevus piiratud väheste tegelaste ning kitsaste ruumidega. Eradetektiiv sobitub sellesse üldpilti hästi, sest autor keskendab tähelepanu vaikusele, poolikutele lauseteele ja seostele, mida tegelased ei julge välja öelda, jättes lugeja tunnistajaks olukorrale, kus uuritakse vähem kuritegu ja rohkem südametunnistust.