Tõde Harry Queberti juhtumi kohta

Joël Dickeri romaan „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta” on mitmekihiline kriminaalne põnevusromaan, mis ühendab endas mõrvamüsteeriumi, kirjandusliku eneserefleksiooni ja Ameerika väikelinna elu detailse kujutuse. Teose keskmes on noor kirjanik Marcus Goldman, kes otsustab pärast loomingulist kriisi külastada oma mentorit, tuntud kirjanikku Harry Queberti. Kui Harry aeda kaevamisel leitakse noore tüdruku – Nola Kellergani – luud, kes kadus kolmkümmend kolm aastat varem, puhkeb skandaal ning Harryt kahtlustatakse mõrvas. Marcus, veendunud oma õpetaja süütuses, asub ise juhtumit uurima, põimides tegelikkuse, spekulatsioonid ja omaenese kirjanduslikud otsingud üheks loojutustuseks.

Romaan on kirjutatud pingelise ja vahelduva ajajoonega ülesehitusega, kus mineviku sündmused ja oleviku uurimine kulgevad paralleelselt. Teosele on omane detailitäpsus, korduvate motiivide kasutamine ja tempokas dialoog, mis hoiab lugejat pidevas ootuses. Lisaks mõrvajuhtumile käsitletakse kirjanduse olemust, autoriks olemise eetikat ning selle mõju nii kirjutajale endale kui tema ümberkujundatud reaalsusele. Marcus püüab tõde välja selgitada, ent avastab samal ajal, kui keeruline on eristada fakti ja fiktsiooni – nii Harry kui ka Nola minevikus peitub rohkem saladusi, kui esialgu näib.

Joël Dicker on Šveitsi kirjanik, kelle läbimurdeteoseks kujunes just „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta”. Romaan pälvis mitmeid kirjandusauhindu ning leidis laialdast tunnustust nii Euroopas kui ka Ameerikas. Dickeri stiilile on omane tihe narratiiv, kiired süžeepöörded ja mitmeplaaniline karakteriarendus. Tema kirjutamislaadis kohtuvad Ameerika žanrikirjanduse rütm ja prantsuskeelse kirjanduse süvitsi minev arutlus moraalsete ja loominguliste teemade üle. „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta” on korraga detektiivilugu ja peegeldus kirjutamisest kui loomingulisest ja eetilisest teekonnast.