Onu Remuse lood 3. osa

Aasa-preilist ja tema plikadest olen ma sulle jo ükskord ennemalt rääkind, sammuti sellest, kuda jäneseisand armastas seal alailma võersil käia. Kooserdas teine jah seal ühtelugu ringi, kuni ühel eal pääval märkab - üks plikadest kangest südame külge kasvand. Esiotsa mehikesel süda rõõmust üppamas, aga pikapeale akkab kudagi lonti vajuma - lösutab muudku maas ja paistab, justku uuriks miskit imeasja kaugel taevarannas.Sedamoodi see asi seal läks, kuni ükspäe võttis Aasa-preili kätte ja küsis lausa otsesui, et mis selle jänese-isandaga ommetegi lahti peaks olema. Jänese­isandal kangest äbi küll tunnistada, aga mis sa teed ää - põle pääsu. Ütleb, et temale olla üks Aasa-preili plikadest lausa ullumoodi meeldima akand. Aasa-preili kostab selle peale, et noh, siis võiks jänese-isand sellest plikale ommetegi teadust anda ja öölda, et tahab tema peigmeheks akata. jänese-isand aga kurdab, et tema nisukestes asjades kole äbelik.