Eesti ilu välimääraja

„Eesti ilu välimääraja” on Portugali kirjaniku João Lopes Marquesi raamat, mille avaldas kirjastus Hea Lugu 2011. aastal. Teos on ühtaegu tähelepanekute kogumik ja esseistlik pilguheit Eestisse, kus autor on elanud pikemat aega. Raamat lähtub mõttest, et Eesti on oma olemuselt erakordselt naiselik maa, kuigi see joon ei kajastu ei ametlikes statistilistes näitajates ega igapäevases retoorikas. Marquesi tähelepanekud keskenduvad just Eesti naistele, kelles ta näeb nii ühiskonna ilu kui ka poeetilist olemust, ning seeläbi avaneb laiem pilt tänapäeva Eesti kultuurist ja argielust.

Autor toob lugeja ette rea nähtusi, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda ja eluolu. Kõne alla tulevad noorte väljaränne, üksikemade suur osakaal, suhtumine homoseksuaalsusesse, väikelinna tüdrukute hakkamasaamine, aga ka soomlastega võrdlemine. Lisaks peatub ta ka moodsatel nähtustel, nagu Facebooki- ja internetimaailma mõju argisuhtlusele või teatud värvieelistustel, näiteks Eesti naiste kiindumusel roosadesse toonidesse. Raamat ei ole kuiv sotsioloogiline ülevaade, vaid pigem humoorikas ja samas tähelepanelik pilguheit, mis seob argiseid detaile üldisemate järeldustega. Nii luuakse kaleidoskoopiline pilt ühiskonnast, kus traditsioon ja modernsus põimuvad.

João Lopes Marques (sündinud 1971) on Portugali ajakirjanik ja kirjanik, kes on suure osa oma elust sidunud Eestiga. Tema looming keskendub sageli kultuuride võrdlemisele ja Eesti elu eripära avamisele läbi välismaalase pilgu. „Eesti ilu välimääraja” on tema kolmas Eestis kirjutatud raamat, eelnevalt olid ilmunud „Minu ilus eksiil Eestis” ja „Minu väga ilus eksiil Eestis”. Marquesi tekstides on läbivaks jooneks pehme huumor ja sõbralik iroonia, mis ei ründa ega halvusta, vaid kutsub lugejat märkama, naeratama ja mõtisklema. Ta on üks väheseid välisautoreid, kes on järjepidevalt kirjeldanud Eesti ühiskonda ja kultuuri seestpoolt vaadelduna.