Egon ja kaheksas maailmaime

Joachim Wohlgemuthi teos „Egon ja kaheksas maailmaime“ on noortele suunatud jutustus, mille keskmes on Egon – uudishimulik ja leidliku mõttemaailmaga poiss, kelle elus sünnivad seiklused justkui iseenesest. Tegevustik kätkeb endas elulähedasi olukordi, milles lapselik fantaasia ja argipäevane tegelikkus põimuvad sageli ootamatuks sündmuste ahelaks. Lugedes kujuneb pilt poisist, kes ei pelga küsimusi esitada ega uusi asju proovida. Egoni vaatenurk on vahetu ja vaimukas, pakkudes võimalust näha täiskasvanute maailma lapsesilmade kõrguselt, sageli kerge iroonianoodiga.

„Kaheksas maailmaime“ pole teoses mingi fantastiline imevidin, vaid sümbol millegi iseäraliku, erakordse või lihtsalt väga isikliku jaoks, mis ületab tavalise igapäeva. Selline tõlgendus loob ruumi mitmekesiseks mõtestamiseks – lapse jaoks võib imeline peituda kõiges, mis nihutab harjumuspärast maailmatunnetust. Raamatu ülesehitus on episoodiline, igas peatükis käsitletakse omaette olukorda või juhtumit, mis viib Egoni mõtlemise ja tegutsemise proovile. Kaasatud on nii kooli- ja kodumaailm kui ka sõprus- ja väärtusküsimused, mis noorele lugejale tuttavad, ent asetatud olukordadesse, kus ootamatu reaktsioon toob kaasa ootamatu tulemuse.

Joachim Wohlgemuth (1917–2003) oli Saksa päritolu lastekirjanik ja humorist, kes tegutses peamiselt Saksamaa DV-s. Tema loomingus on tihti keskmes leidlikud ja eluterved noored tegelased, kelle igapäevaelus põimuvad ühiskondlikud olud ja individuaalsed ootused. Wohlgemuthi teosed kannavad õpetlikku, ent samas mängulist vaimu, kus õpetus sünnib kogemusest, mitte moraalist. „Egon ja kaheksas maailmaime“ kuulub tema tuntumate lasteraamatute hulka ja on leidnud tee ka eesti keeles noorte lugejateni, kõnetades põlvkondi oma vahetu huumori ja peidetud elutarkusega.