Jiři Hanzelka ja Miroslav Zikmund jätkavad oma monumentaalset reisikirjade sarja teosega „Aafrika. 2. osa. Unelmad ja tegelikkus”, mis viib lugeja Kesk- ja Lääne-Aafrika maastikele ning koloniaalajastu lõpuaegsetesse oludesse. Autorid, kogenud tšehhi maadeuurijad ja rändurid, ei piirdu vaid geograafilise kirjeldusega, vaid vaatlevad Aafrika ühiskondi, loodusolusid ja igapäevaelu sügava tähelepanelikkusega. Teise osa läbivaks jooneks ongi vastuolu romantiliste ootuste ja tegelikkuse vahel – avastatud Aafrika ei vasta alati ettekujutustele, kuid pakub see-eest komplekssemaid ja inimlikumaid kogemusi. Kirjeldused on visuaalsed ja detailsed, sisaldades nii looduspilte, linnade eluolu kui ka portreesid kohalikest inimestest.
Raamat keskendub kolonialismi varjus eksisteerivale reaalsusele: kuidas Euroopa võimustruktuurid on mõjutanud kohalikku elukorraldust, kuidas traditsioonid põimuvad uute oludega ja milliseid väljakutseid seisavad silmitsi inimesed iseseisvumise eel. Autorid ei jää neutraalseks, vaid väljendavad humanistlikku hoiakut, kritiseerides ekspluateerimist ja ebavõrdsust. Samas ei idealiseerita kohalikku elu – rõhutatakse keerukust, vastuolusid ja arenguprobleeme, mis puudutavad haridust, tervishoidu ja sotsiaalset õiglust. Iga külastatud riik või piirkond omandab oma eripära, ent suurem pilt joonistub välja mitme kuu pikkuse teekonna kaudu, mille jooksul autorid kogevad nii avasüli vastuvõttu kui ka kultuuride kokkupõrkeid.
Jiři Hanzelka (1920–2003) ja Miroslav Zikmund (1919–2021) olid Tšehhoslovakkia tuntuimad rändurid, kelle ühisretked maailma eri paigusse kandsid valgustuslikku ja harivat eesmärki. Nende reisid, mida dokumenteeriti nii kirjutistes kui fotodes ja filmides, olid seotud ka laiemate kultuuriliste ja poliitiliste eesmärkidega, esindades oma ajastut ja ideoloogilist keskkonda. „Aafrika. 2. osa. Unelmad ja tegelikkus” on tüüpiline näide nende lähenemisest – tasakaal elamusliku reisi ja ühiskonnateadliku vaatleja vahel. Teos sobib lugejale, keda huvitab 20. sajandi keskpaiga Aafrika nii ränduri kui sotsioloogilise vaatleja pilgu läbi.