Petturid

Jim Thompsoni romaan „Petturid“ on musta huumori ja psühholoogilise pinevusega laetud krimilugu, mis viib lugeja Ameerika äärealade kõledasse ja moraalselt lagunenud maailma. Teose tegevus keerleb väikese linnakese ümber, kus kaks petiste duot – kogenud manipulaator ja tema noor kaaslane – asuvad läbi viima näiliselt lihtsat, ent kiiresti kontrolli alt väljuvat skeemi. Thompson juhatab lugeja järjest sügavamale tegelaste sisemisse kõverpeeglisse, kus petmine ei piirdu pelgalt rahaga, vaid puudutab ka usaldust, identiteeti ja inimese võimet end õigustada ka kõige küünilisemates olukordades.

Romaan on üles ehitatud kiiresti vahelduvate stseenide ja teravate dialoogide kaudu, milles Thompsoni käekiri tuleb eredalt esile: lühikesed, täpsed laused, moraalsetest piiridest vaba tegelaskond ning painav alatoon, mis peegeldab eksistentsiaalset tühjust. Pettus ei ole siinses maailmas erand, vaid norm – ja autor ei paku lunastust, vaid paljastab mehhanismid, mille kaudu inimesed end üksteisest halvemaks mängivad. Samas on Thompsoni jutustuses tugev psühholoogiline täpsus: tegelased ei ole lihtsalt kurjategijad, vaid keerulised indiviidid, kelle valikud on sageli tingitud vajadusest, hirmust või lootusetusest. Lugu kulmineerub ettearvamatult, kuid loogiliselt, viies lugeja moraalselt hallile territooriumile.

Jim Thompson (1906–1977) oli Ameerika krimikirjanik, keda peetakse noir-kirjanduse üheks eredaimaks ja süngeimaks esindajaks. Tema teosed ei keskendu niivõrd kuritegudele, kuivõrd inimese sisemisele pimedusele ning ühiskondlikule silmakirjalikkusele. Thompson on tuntud karakterite kaudu esitatud psühholoogilise pinevuse ja sotsiaalse allhoovuse poolest. „Petturid“ kuulub tema hilisemasse loomingusse ning on iseloomulik näide tema võimest luua korraga närvesööv ja intellektuaalselt häiriv romaan, mis jääb lugejat kummitama ka pärast viimase lehekülje sulgemist.