Ameerika snaiper

Jim DeFelice’i, Chris Kyle’i ja Scott McEweni raamat „Ameerika snaiper” on autobiograafiline jutustus, mis põhineb USA mereväe eriüksuslase Chris Kyle’i elul ja teenistusel. Teos kirjeldab Kyle’i teekonda Texasest Iraagi sõjatandritele, kus temast sai legendaarne snaiper, kelle täpsus ja lahingukogemus tegid temast Ameerika sõjaväe ajaloo ühe tuntuma sõduri. Raamat ei keskendu üksnes tema sõjalistele saavutustele, vaid avab ka vaimset ja emotsionaalset külge – sõduriks olemise raskust, vastutust ja inimlikku hinda. Kyle jutustab otsekoheselt ja ilustamata, kuidas pidev oht ja moraalsed dilemmad mõjutasid tema maailmapilti ja isiklikke suhteid. Tema vaatepunktist avaneb sõda mitte kui abstraktne sündmus, vaid kui igapäevane reaalsus, kus ellujäämine ja lojaalsus on pidevas pinges südametunnistusega.

Raamat liigub läbi nelja Iraagi missiooni, millest igaüks näitab erinevat tahku sõjast ja selle mõjust inimesele. Kyle’i jutustus põimub abikaasa Taya vaatepunktiga, mis lisab loole inimliku mõõtme – näidates, kuidas sõda mõjutab mitte ainult rindel viibijat, vaid ka tema perekonda kodus. Teos käsitleb sõdurielu keerukust: lojaalsust relvavendadele, rahvuslikku uhkust, hirmu ja kahetsust. Samal ajal on „Ameerika snaiper” ka peegeldus ühest ajastust, mil sõda ja meedia kujundasid rahvusliku identiteedi osa. Raamat tõstatab küsimusi julguse ja vägivalla, kohusetunde ja isikliku moraali piiride kohta, jättes lugejale ruumi otsustada, mida tähendab olla kangelane.

Chris Kyle (1974–2013) oli USA mereväe SEAL-i snaiper, kelle teenistus ja hilisem elu inspireerisid nii raamatu kui ka Clint Eastwoodi samanimelist filmi. Kooskaasautorid Jim DeFelice ja Scott McEwen aitasid Kyle’i mälestused vormida terviklikuks jutustuseks, säilitades tema otsekohese ja jõulise hääle. Teos saavutas suure lugejamenu ja äratas samas ka ühiskondlikku arutelu sõja moraalsete aspektide üle. Kyle’i lugu jääb üheks mõjusamaks tunnistuseks sellest, kuidas kaasaegne sõdur kogeb lahingu ja isikliku elu piiri kadumist. „Ameerika snaiper” on ühtaegu sõjamälestus, psühholoogiline portree ja mõtisklus patriotismi hinnast.