Armastuskirju teatrile

Jim Ashilevi teos „Armastuskirju teatrile“ on hübriidne kirjavormis päevik, manifest ja pihtimus, mis lahkab teatri olemust ja mõju nii vahetult kui ka vastuoluliselt. Raamat koosneb otsekohestest ja emotsionaalselt laetud kirjadest, mis on adresseeritud teatrile kui nähtusele, kui sõltuvusele, kui armastusele ja kui võõrandumisele. Autor on tegutsenud aastaid näitleja, lavastaja ja dramaturgina, kuid selles teoses astub ta kõrvale loojarollist ning suunab fookuse sisemisele heitlusele: miks üldse teha teatrit? Kellele? Milleks?

Kirjad on toonilt vahelduvad – vaimukad, sarkastilised, eneseiroonilised, samas sügavalt siirad. Ashilevi ei kaunista ega idealiseeri, vaid toob ausalt esile pettumuse, kurnatuse ja kunstilise kriisi kõrval ka lummuse, mis teatri külge jäämise alati õigustab. Teater kui institutsioon, tööprotsess, kollektiivne egosüsteem ja elustiil saab vaatluse alla nii läbi isiklike kogemuste kui ka üldiste kultuuriküsimuste. Teose ülesehitus loob intiimse rütmi, kus iga kiri toimib kui mõttepeegelduse hetk – vahel kibestunud, vahel armastav, kuid alati aus.

Jim Ashilevi (sündinud 1984) on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja, kes on tuntud oma omanäolise hääle ja vormimängude poolest. Ta alustas kirjutamist ja laval olemist juba nooruses ning on tegev olnud mitmetes teatriprojektides nii autorina kui lavastajana. Ashilevi loomingut iseloomustab enesereflektsioon, julgus astuda isikliku ja ühiskondliku piiri peale ning soov lahti harutada keerulisi sisemisi protsesse. „Armastuskirju teatrile“ on temalt tulnud teos, mis ei paku valmis vastuseid, vaid kutsub kaasa mõtlema ja tundma – eriti neile, kes on ise teatriga olnud seotud või mõelnud, miks üks kunstivorm inimesi nii tugevalt mõjutada suudab.