Appassionata

Jilly Cooperi romaan „Appassionata“ viib lugeja muusikamaailma telgitagustesse, kus kirg, pettumus ja isiklikud draamad põimuvad kunstilise ambitsiooniga. Peategelane Abigail Rosen on kunagine kuulus viiuldaja, keda muusikaringkondades tunti lummava ja kirgliku esinejana. Pärast isiklikku kriisi ja enesetapukatset ei ole ta enam valmis lavale naasma kui solist, kuid otsustab alustada uut karjääri dirigendina. See tee osutub aga keerukamaks, kui ta ette kujutas – uue autoriteedi ja positsiooni võitmine orkestrimaailmas nõuab enamat kui muusikalist annet.

Romaan keskendub Rutminsteri Sümfooniaorkestri tegemistele ja dünaamikale. Abby puutub kokku inimlike vastuolude, iseloomukonfliktide ja kunstiliste püüdluste tasakaalustamisega. Lisaks professionaalsele pingele toovad kaasa keerulised suhted ja armulood lisakihistusi. Cooperi stiilile omaselt on teoses rohkelt dialooge, teravmeelsust ja emotsionaalseid pöördeid, mille kaudu kujuneb välja portree tugevast naisest, kes püüab ennast taas leida ja kehtestada valdkonnas, kus tema juhtrolli ei võeta esialgu iseenesestmõistetavalt.

Jilly Cooper (sündinud 1937) on briti menukirjanik, kelle loomingus on oluline koht ühiskondlikel suhetel ja erinevate elualade tagamaade kujutamisel. Ta on tuntud oma „Rutshire’i kroonika“ nimelise romaanisarjaga, mille tegelased ilmuvad korduvates lugudes. „Appassionata“ kuulub samuti sellesse maailma ja sisaldab tuttavaid nimesid varasematest romaanidest, näiteks Rupert Campbell-Black koos perega. See seob teose teiste raamatutega, kuid võimaldab seda lugeda ka iseseisva romaanina, mis uurib muusika ja inimpsühholoogia omavahelist pingevälja.