Kadunud kiri

Jillian Cantori romaan „Kadunud kiri“ on kahe ajajoonega üles ehitatud lugu, mis põimib endasse Teise maailmasõja aegse Austria ja kaasaegse Ameerika. Keskmes on salapärane mark, mis juhatab tänapäeva filatelist Katie Nelsoni minevikusaladuse jälile. Katie leiab isale kuulunud vanast margialbumist tembeldamata kirja ja haruldase margi, mis viivad ta Berliini, kus ta asub uurima selle päritolu. Otsing viib ta juudi päritolu graveerija Kristoffi ja tema armastatu, vastupanuliikumises osaleva Elena loo juurde, kes 1938. aastal Viinis natsivõimu tõusu ajal peavad tegema raskeid valikuid nii oma elu kui ka teiste saatuse nimel.

Romaan liigub sujuvalt kahe ajatasandi vahel, valgustades traagilisi, ent lootust kandvaid sündmusi. Kristoffi ja Elena lugu kujutab armastust ja vaprust režiimi vastu, kus iga vale liigutus võis maksta elu. Katie lugu peegeldab kaotust ja eneseotsingut – tema uurimine on ühtaegu ajalooseiklus ja võimalus taasluua side isaga, kelle filateeliakirg teda kunagi ei huvitanud. Cantor toob detailide kaudu ellu Viini juutide maailma enne ja pärast Kristalliööd, rõhutades, kui habras võib olla elu kultuurilises ja isiklikus plaanis. Ta ei keskendu üksnes sündmustele, vaid inimeste sisemistele dilemmadele ja suhetele ajaloo murrangulistel hetkedel.

Jillian Cantor on Ameerika autor, kes on tuntud oma võime poolest ühendada ajaloolised faktid ja fiktsioon isiklike, sageli naiste keskselt jutustatud lugudega. „Kadunud kiri“ on näide tema oskusest luua tundlikult läbimõeldud narratiiv, kus väiksel esemejupil – sel puhul postmargil – on võime avada terve inimsaatus. Cantori kirjutamislaad on emotsionaalne ja mõõdetud, pakkudes lugejale tasakaalu ajaloolise tausta, pinge ja sisekaemuse vahel. Teos räägib mäletamisest, pärandist ja sellest, kuidas minevik ulatub sageli kaugemale kui arvata oskame.