Looduseuurija märkmed

„Looduseuurija märkmed” on Jevgeni Spangenbergi populaarteaduslik reisiraamat, mis ilmus 1956. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel. Teos põhineb autori tähelepanekutel ja kogemustel eri piirkondades, kuhu ta oma uurimisretkedel sattus. Raamat on üles ehitatud päevikumärkmete vormis, andes edasi vahetuid muljeid loodusest, inimestest ja nähtustest, mida autor oma teekondadel koges. Nii saab lugeja osa mitmekesisest maailmast – nii loomadest, maastikest kui ka inimeste igapäevaelust.

Sisukorrast on näha, et teos viib lugeja eri paikadesse: alustades lähedasemast tähelepanekust neljajalgse sõbra ehk kodusema looduskaaslase üle, kuni laiade uurimisretkedeni Ussuurimaal, Taga-Kaukaasias, Kasahstani järvede ja kõrbete ääres, samuti Kirgiisi mägedes ja Turkmeenia kõrbetes. Igas peatükis põimib autor loodusteaduslikke kirjeldusi reisimuljetega, tuues esile nii uurimisobjekte kui ka värvikaid seiklusi. Viimane peatükk, „Jõudeajal”, näitab, et raamat ei piirdu pelgalt töö ja uurimistööga, vaid avab ka teadlase argisemaid hetki, pakkudes lugejale tervikliku ja elulise pildi.

Jevgeni Spangenberg oli nõukogude loodusuurija ja kirjanik, kelle sulest ilmus mitmeid loodust ja uurimisretki tutvustavaid teoseid. Tema raamatuid iseloomustab arusaadav esitusviis, mis sidus teadusliku sisu reisikirjandusliku jutustusega. „Looduseuurija märkmed” on üks tema teostest, mis annab hea ülevaate nii uurimisreiside käigust kui ka nõukogude aja loodusteadlase töö igapäevasest palgest. Sellisena sobib see lugemiseks igale loodushuvilisele, pakkudes teadmisi ja samas ka haaravat lugemiselamust eksootiliste paikade ja värvikate kogemuste kaudu.