Akadeemik P. L. Kapitsa

Jevgeni Dobrovolski monograafia „Akadeemik P. L. Kapitsa“ keskendub ühe 20. sajandi silmapaistvama füüsiku elu ja töö kirjeldamisele, pakkudes samas sissevaadet ka Nõukogude teadussüsteemi toimimisse. Raamat on kirjutatud populaarteaduslikus laadis, ent tugineb kindlalt faktidele ja arhiiviallikatele, käsitledes Kapitsa teaduslikke saavutusi, tema eripärast tööstiili ning isiklikku vaadet teaduse ja ühiskonna suhetele. Teose fookuses on Kapitsa panus madalate temperatuuride füüsikasse, eriti vedela heeliumi uurimine ja supervedeluse avastamine, aga ka tema insenerilised lahendused ja ühiskondlik aktiivsus teaduse korraldamisel.

Dobrovolski jälgib Kapitsa kujunemislugu alates õpingutest Peterburis ja töödest Inglismaal Ernest Rutherfordi laboris kuni iseseisva teadlaskarjääri ja uurimisasutuste juhtimiseni Nõukogude Liidus. Olulisel kohal on Kapitsa konfliktid ja iseseisev hoiak, sealhulgas tema vastuoluline, kuid süsteemile lojaalne positsioon stalinismi ajal. Autor toob esile ka Kapitsa rolli teadusliku eetika ja teadlaste vabaduse eest seismisel, jäädes samas ettevaatlikuks hinnangutes, mis võinuksid olla vastuolus nõukogude ideoloogilise raamistikuga. Teoses põimuvad isiklikud detailid, teadusloolised olud ja poliitilised kontekstid, andes Kapitsast mitmekülgse ja nüansirikka portree.

Jevgeni Dobrovolski oli vene teaduskirjanik ja toimetaja, kes pühendus oma kirjutistes silmapaistvate teadlaste elu ja töö tutvustamisele laiemale lugejaskonnale. Tema stiil ühendab dokumentaalse täpsuse ja ladusa jutustamislaadi, muutes keerulised teadusteemad arusaadavaks ka mittespetsialistile. „Akadeemik P. L. Kapitsa“ kuulub nende biograafiliste teoste hulka, mille eesmärk on mitte ainult jäädvustada ühe teadlase panust, vaid ka avada ajastut, milles see töö aset leidis.