Karl Linné

Jevgeni Bobrovi monograafia „Karl Linné“ käsitleb Rootsi loodusteadlase ja süsteemiteadlase Carl von Linné elu ja teaduslikku pärandit, keskendudes eelkõige tema panusele bioloogiasse ja looduse süstemaatikasse. Teos algab Linné kujunemisloo ja haridustee tutvustusega, viies lugeja 18. sajandi Rootsi teadusellu ja akadeemilisse keskkonda. Esile tuuakse tema varajane huvi taimede vastu, mis arenes hiljem süstemaatiliseks tööks liikide kirjeldamisel ja nende paigutamisel loogilistesse, korduvatesse kategooriatesse. Bobrov rõhutab, kui murranguline oli Linné jaoks printsiip „nime andmine on tunnetuse alus“, mis sai aluseks tänapäevalgi kehtivale kaheosalisele liiginimetusele ehk binomiaalsele nomenklatuurile.

Lisaks botaanika süstematiseerimisele pöörab autor tähelepanu ka Linné töödele zooloogia ja mineraaloogia valdkonnas. Kirjeldatakse tema õpetajatööd Uppsala ülikoolis, uurimisretki Rootsi eri paigus ning kirjavahetust teiste Euroopa teadlastega. Bobrov käsitleb ka kriitiliselt Linné piiranguid ja eksimusi – näiteks tema püüdu sobitada loodust täielikult jumalikult määratud korraga või tema eelarvamusi, mis ajastu kontekstis ei pruukinud erineda kaasaja üldistest seisukohtadest. Läbivalt on rõhk Linné mõjule teadusliku klassifikatsiooni arengus ja sellele, kuidas tema süsteem andis raamistiku edasistele teadusuuringutele nii Euroopas kui mujal maailmas.

Jevgeni Bobrov oli vene botaanik ja teadusajaloolane, kelle uurimused keskendusid taimede süstemaatikale ja loodusteaduse ajaloole. Tema kirjutised ühendasid faktirohke käsitluse ja selge ülesehituse, võimaldades ka teadusvälisel lugejal mõista teaduslike ideede kujunemise loogikat. „Karl Linné“ sobitub Valguse kirjastuse 1980. aastate teaduslike elulugude sarja, mille eesmärk oli tutvustada maailmateaduse võtmefiguure, rõhutades nende panust teadmiste süsteemsesse arengusse. Bobrovi teos pakub sisukat sissevaadet teadlase ellu, kelle nimi on jäädavalt seotud elu mitmekesisuse korrastamise püüdlustega.