Muusa

Jessie Burtoni romaan „Muusa“ on kahe ajajoone vahel liikuv lugu, mis põimib omavahel 1930. aastate Hispaania ja 1960. aastate Londoni, avades lugejale kunsti, identiteedi ja naiselikkuse teemade kihistused. Teose keskmes on üks salapärane maal, mille autorluse ümber keerleb terve romaani mõistatuslik pinge. 1967. aastal saab noor trinidadi päritolu Odelle Bastien töö Londoni kunstigaleriis ja satub peagi sündmuste keerisesse, kui tema tööandja perekonda jõuab seni tundmatu, kuid erakordne kunstiteos. Sellega seoses hakkab hargnema ka teine ajaliin – 1936. aasta Hispaania –, kus noor inglanna Olive Schloss elab kunstnikuannet varjates poliitiliselt pingestatud maailmas ning püüab end teostada nii loojana kui naisena.

Romaanis on kesksel kohal tõe ja fiktsiooni piir, autorluse küsimus ja see, kellele kuulub loominguline õigus. Olive’i lugu toob esile, kuidas andekus võib jääda märkamata, kui sellel puudub ühiskondlik kinnitus, ning kuidas naised on olnud sunnitud oma annet varjama või esitlema seda läbi meeste. Odelle’i lugu seevastu keskendub enese leidmisele võõras kultuuriruumis, oma hääle ja eneseväärikuse otsingule rassilise ja klassilise tõrjutuse keskel. Mõlemat tegelast ühendab looming – kirjandus ja kunst – ning nende kaudu antakse häält neile, kelle oma on ajaloos sageli summutatud. Burton seob kahe naise elukäigud peenetundeliselt, lastes saladustel ja identiteedil avaneda järk-järgult, nagu kihiline maalikiht.

Jessie Burton on briti kirjanik, kes sai tuntuks romaaniga „Miniaturist“, millele järgnes mitmekihiline ja psühholoogiliselt tundlik „Muusa“. Tema loomingus on olulisel kohal mineviku roll olevikus, loovuse ja eneseteostuse võimalikkus piirangute sees, ning naiste hääl, mis sageli jääb ajaloo ametlikes narratiivides tahaplaanile. „Muusa“ on selle käsitluse tugevaim näide – romaan, mis tegeleb samaaegselt kunsti saladuse, soolise ja rassilise kuuluvuse, ning ajaloolise mälu küsimustega. Eesti keeles ilmus teos Varraku väljaandel ning lisab tõlkeromaani valikusse ühe nüansirikkaima ja emotsionaalselt laetud kaasaegse fiktsiooni näite.