Tähetüdruk

Luuleline allegooria tavatuse suurejoonelisusest ja harukordsusest.Sellest päevast peale, kui ta helide ja värvide pöörisena vaiksesse Mica keskkooli saabus, saatis teda kõikjal pomin: "Tähetüdruk, Tähetüdruk." Ta oli sama müstiline nagu ta nimi ja sama maagiline nagu kõrbetaevas. Ta vallutas Leo Borlocki südame üheainsa naeratusega. Ta pani Mica keskkooli klassiruumid ja koridorid vaimustusest kihama.
Esialgu.
Siis hakkasid nad Tähetüdruku peale viltu vaatama ja varsti teda ka vältima. Armunud Leo, paanikas ja meeleheitel, palub tüdrukut, et too muutuks tavaliseks...
Selles ebatavalisuse ülistuses pajatab Newbery laureaat Jerry Spinelli tundeküllase loo populaarsuse varjukülgedest.