Israeli raamat

Israeli raamat jälgib ühe juudi suguvõsa meesliini rohkem kui sajandi vältel, alates 19. sajandi lõpust Leedu väikelinnas kuni 21. sajandi alguse Londonini. Vana mees, kes tuuakse oma veskist koju surema, jätab vastsündinud pojapojale ainsa väärtusliku pärandi – eesnime Israel – ning see nimi kandub edasi järgmistele põlvkondadele. Romaan keskendub kolmele eri ajastul ja eri paigus elavale mehele, kel kõigil on sama nimi, kuid väga erinev suhe oma päritolu ja sellega kaasnevate ootustega. Perekonna argised tegemised, rännakud ja kohanemiskatsed moodustavad ühtaegu konkreetse perekonnaloo ja kokkuvõtte juudi rahva 20. sajandi katsumustest, ümberasu­mistest ja identiteeditunnetuse muutumisest.

Teos on üles ehitatud mosaiigina, kus lugu jutustatakse kümnete häälte kaudu: kirjad, päevikumärkmed, kõned, ajaleheartiklid ja kõrvaltegelaste meenutused täidavad lünkad põlvkondade vahel. Erinevad jutustajad paiknevad eri mandritel ja ajajärkudel, ent ühenduslüliks jääb sama perekond ning eesnimi, mis kord on uhkuse ja järjepidevuse sümbol, kord koorem, millest tahetakse vaikselt lahti öelda. Nii seob romaan igapäevased olukorrad – töö, armastuse, peretülid ja väikesed võidud – suuremate sündmustega, nagu pogrommid, sõjad, riikidevahetus ja assimilatsioon. Huumor ja sõbralik iroonia pehmendavad raskemaid teemasid, kuid ei kõrvalda küsimust, kui palju võib juurtest eemalduda, enne kui side katki läheb, ning mis jääb järele identiteedist, kui nimi ja päritolu satuvad pideva ümberkirjutamise alla.

Jeremy Gavron on 1961. aastal sündinud briti kirjanik, kes elab Londonis ja kelle looming käsitleb sageli juudi identiteeti, perekonna ajalugu ja kuuluvustunnet eri keskkondades. Enne ilukirjandusele keskendumist töötas ta ajakirjanikuna Aafrikas ja Indias ning on olnud kaks aastat vanglas resideeriv kirjanik, mis on andnud talle kogemuse kirjutada inimeste elust piiratud oludes ja institutsioonide sees. Lisaks romaanile Israeli raamat on ta avaldanud mitmeid teoseid, muu hulgas romaani Moon ning hiljem ka eluloopõhiseid kirjutisi, kus ta uurib lähisugulaste lugude kaudu mälu ja enesemõistmise teemasid. Tema taust ajakirjanikuna ja huvi ajalooliste protsesside vastu peegelduvad ka selles romaanis, kus perekonnalugu, ränne ja isiklikud valikud põimuvad ühtseks aruteluks selle üle, mida tähendab pärida nimi, mis on korraga nii isiklik kui ka rahvusliku ajaloo kandev märk.