Ärka Famagustas

Jeremei Parnovi romaan „Ärka Famagustas“ on ulmelise ja ajaloolise mõõtmega teos, mis ühendab teadusliku fantaasia, poliitilised motiivid ja kultuuriloolised kihistused. Lugu viib lugeja mitte ainult ajas, vaid ka tähenduses kaugele – pealkirjas mainitud Famagusta, Küprosel asuv linn, on siin ühtaegu reaalne ja sümboolne paik. Teos käsitleb unustatud tsivilisatsioone, kadunud teadmisi ja inimkonna püüdu äratada ellu kunagist hiilgust või avastada tõde, mis peitub ajaloohämaruses. Peategelased – teadlased, arheoloogid või poliitilised agendid – asuvad uurima muistseid allikaid, mille kaudu tõuseb päevavalgele varjatud ajalugu ja selle võimalik mõju tulevikule.

Romaani tegevus on mitmekihiline ja liigub paralleelselt tänapäeva ning mineviku vahel. Famagusta kui motiiv muutub järjest enam tähendusrikkaks, sümboliseerides teadmise ja unustuse piiril olevat ruumi. Peategelased seisavad silmitsi nii materiaalse kui vaimse maailmapildi kokkuvarisemise ohuga, mis annab teosele eksistentsialistliku mõõtme. Parnov põimib reaalsuse ja fiktsiooni, tuues mängu teaduse, mütoloogia ja poliitika, et näidata, kuidas inimkonna teadmised on alati seotud tõlgenduste ja võimuga. Ulmelised elemendid on põimitud realistliku kirjelduslaadiga, mistõttu säilib teose tõsiseltvõetavus isegi kõige fantastilisemates episoodides.

Jeremei Parnov (1935–2009) oli vene kirjanik, ajakirjanik ja teaduse populariseerija, kelle loomingus kohtuvad teaduslik täpsus ja filosoofiline sügavus. Ta oli tuntud ulmekirjanik, kes kirjutas sageli koostöös Igor Mojsejeviga, kuid „Ärka Famagustas“ kuulub tema iseseisvate tööde hulka. Parnovi teosed paistsid silma oma intellektuaalsuse ja kultuurilise kihilisusega, tuues ulmekirjandusse filosoofilisi, ajaloolisi ja eetilisi küsimusi. Tema loomingus kohtuvad teadlane ja poeet, fakt ja mõtisklus, mis muudab ta teosed eriliseks nähtuseks nõukogude perioodi ulmes.