Mooramees
Mooramees
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1994
- 126 lk | Pehmekaaneline | 140 x 210 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Mooramees” on Jens Bjørneboe romaan, mis ilmus eesti keeles 1994. aastal Loomingu Raamatukogus. Teos kujutab väikese Norra sadamalinna elu ja selle elanike omavahelisi suhteid, mida jälgitakse jutustaja pilgu läbi. Pealkirjas nimetatud „mooramees” on tumedanahaline võõramaalane, kelle kohalolu ja elukäik saavad kogukonna tähelepanu ja arutluste objektiks. Romaan uurib eelarvamuste, tõrjutuse ja sallimatuse teemasid, asetades need argipäevaolukordadesse, kus inimeste tõeline suhtumine avaldub tihti märkamatult ja pooltoonides. Lugu on kirjutatud otsekohese, ent samas poeetilise keelega, mis toob esile nii tegelaste siseheitlused kui ka linnakese miljöö.
Teose kompositsioon põimib sotsiaalkriitilise realismi ja psühholoogilise vaatluslaadi. Bjørneboe laseb jutustajal liikuda sündmuste ja isiklike mõtiskluste vahel, tuues välja, kuidas kogukond reageerib teistsugusele ja kuidas indiviid püüab selles keskkonnas oma kohta leida. Romaanis on oluline roll ka ajaloolisel taustal, mille kaudu autor näitab, et eelarvamused ja hirmud ei teki tühjalt kohalt, vaid on seotud laiemate ühiskondlike hoiakute ja mineviku varjudega. Eesti väljaanne on tõlgitud nii, et säilib originaali toon – segu kriitilisest tähelepanust ja poeetilisest tundlikkusest –, mis iseloomustab Bjørneboe loomingut.
Jens Bjørneboe (1920–1976) oli norra kirjanik, esseist ja kriitik, keda peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks norra proosakirjanikuks. Tema looming on sageli teravalt ühiskonnakriitiline, käsitledes võimu ja vägivalla mehhanisme, inimõigusi ning moraalseid dilemmade. Bjørneboe oli vastuoluline autor, kelle teosed tekitasid elavat arutelu ja vaidlusi, kuid samas pälvisid tunnustust julguse ja sisulise sügavuse eest. Ta kirjutas romaane, näidendeid ja esseid, avaldades ka teravmeelseid artikleid päevapoliitika ja kultuuriküsimuste kohta. „Mooramees” sobitub tema loomingu kriitilisse joonesse, ühendades jutustuse poeetilise vormi ja sotsiaalse analüüsi.
