Iha

Jelena Ussatšova romaan „Iha” on lugu noore naise sisemisest maailmast, mis on ühtaegu kirglik, heitlik ja täis otsinguid. Peategelane seisab silmitsi tunnete, ihade ja ootuste sasipuntraga, mis viib ta mitmesugustesse keerulistesse olukordadesse. Romaani keskmes on armastuse ja iha vahekord, vajadus olla armastatud ja mõistetud ning võitlus isikliku vabaduse ja sotsiaalsete normidega. Autori lähenemine on otsekohene ja intiimne, tuues esile naise eneseotsingu emotsionaalse ja füüsilise mõõtme ilma liigselt idealiseerimata või romantiseerimata tegelikkust, milles peategelane liigub.

Teos järgib oma tempo ja tonaalsusega pigem sisekaemuslikku kui sündmustepõhist narratiivi, mis annab ruumi tegelaskuju sisemisele arengule. Suhetes peegelduvad võimudünaamikad, sõltuvused ja illusioonid, mis sageli vahetuvad ootamatu kainenemise või uue lootuse sähvatusega. Autori keelekasutus on vahetu, kohati sugestiivne, ja see loob tugeva meeleolu, mis haarab lugeja kaasa peategelase vaimsetele rännakutele. Erootika ja psühholoogiline haavatavus põimuvad loost läbi viisil, mis ei taotle pelgalt meelelahutust, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema valikute ja tagajärgede üle.

Jelena Ussatšova on venekeelne autor, kelle teosed on leidnud lugejaskonda nii originaalis kui tõlgetena. Tema looming keskendub sageli naiste sisemaailma, inimsuhete ja armastuse tumedamate külgede kujutamisele. „Iha” kuulub tema sensuaalse ja psühholoogilise proosa sekka, mida iseloomustab julgus käsitleda intiimseid teemasid ausalt ja hinnanguteta. Eestis on tema teoseid avaldanud peamiselt Ersen, kes on tuntud romantika ja eluliste suhete kujutamisele keskendunud kirjanduse vahendajana. Ussatšova kirjutab viisil, mis ei anna valmis vastuseid, vaid esitab küsimusi, mis võivad lugejat saatma jääda ka pärast viimase lehekülje sulgemist.