Tagurpidi armastus

Kogumik „Tagurpidi armastus” koondab heebrea luuletaja Jehuda Amichai valitud luuletusi, kus isiklik kogemus ja laiem ajalugu põimuvad. Tekstid vaheldavad intiimseid armastushetki, igapäevaseid linnapilte ja sõja varju, mis imbub ka eraellu. Luuletused liiguvad detailist üldistuseni: väikene liigutus või ese saab tähenduse laiemas elukaarel, samal ajal kui poliitiline ja religioosne taust on kohal vaikse pingena. Amichai kasutab kujundeid, mis toovad kokku igapäeva ja igaviku, ning vaatenurka, mis ei paku lihtsat vastust, vaid jätab lugejale ruumi oma tõlgenduseks. Kogumikus on tunda tagasivaadet ja mälestuste kihistusi, kus armastus ja kaotus on lahutamatud.

Luuletuste keel on selge, kuid täis ootamatuid kujundeid ja mõttelisi pöördeid. Amichai kasutab kontrasti ja kordust, et rõhutada tunde liikumist – hetkeline õnn võib pöörduda kaotuseks, ja vastupidi. Tema tekstid ei järgi rangeid vormipiire, kuid rütm ja pausid on hoolikalt seatud, nii et lugemise tempo toetab sisu. Kogumiku luuletused võivad alata argise tähelepanekuga ja lõppeda filosoofilise üldistusega või vastupidi. „Tagurpidi armastus” esitab armastuse kui kogemuse, mis ei liigu sirgjooneliselt, vaid võib tagasi pöörduda, peatuda või muutuda millekski teiseks. See liikumine loob lugejale äratundmishetki, kus isiklik lugu suhestub millegi suurema ja kestvamaga.

Jehuda Amichai (1924–2000) oli üks olulisemaid kaasaegseid Iisraeli luuletajaid, kelle looming on tõlgitud paljudesse keeltesse. Ta sündis Saksamaal, rändas lapsena Palestiinasse ning teenis hiljem mitmes sõjas. Tema luule ühendab isikliku ja poliitilise, maise ja vaimuliku, asetades inimese tunded ja mälestused ajaloo ja kultuuri taustale. Amichai oskas kasutada lihtsat keelt keerukate tunnete väljendamiseks, vältides liialdusi, kuid säilitades sügavuse. Tema tekstid on mõjutanud nii heebrea kirjandust kui ka rahvusvahelist luulet ning „Tagurpidi armastus” toob eesti lugejani valiku tema loomingust, mis näitab tema võimet panna kõrvuti intiimne ja universaalne kogemus.