Vana maailma kummitused

Raamat „Vana maailma kummitused“ on esseistlik ja ajalookäsitluslik kogumik, mis toob lugejani valiku poliitilisi, religioosseid ja kultuurilisi hetki, mis on mõjutanud Euroopa vaimset ja ühiskondlikku arengut. Teos liigub ajas sujuvalt keskajast kuni 20. sajandini, peatudes nii kiriku ja ilmaliku võimu kokkupõrgetel kui ka meedia, propagandatööstuse ja ideoloogiliste võitluste kujunemisel. Autori huviorbiidis on episoodid, kus ideed, võim ja uskumused ristusid, ning ta püüab näidata, kuidas need kokkupõrked sünnitasid nähtusi, mille mõju ulatub ka tänapäeva. Lugeja saab jälgida, kuidas ideoloogiline surve ja vaimne manipulatsioon on olnud osa Euroopa poliitilisest ja kultuurilisest pärandist.

Sisukord avab teose mitmekesisuse: peatükid käsitlevad nii religiooni ja kiriku ajalugu („Prohvetid ja kuldvasikas“, „Teekond Canossasse ja sõjaretk Jeruusalemma“, „Jesuiitide vabadustempel“) kui ka hilisemaid ideoloogilise võitluse vorme, sealhulgas trükikunsti mõju ja sensatsioonilise ajakirjanduse levikut („Mary Stuarti põrandaalune trükikoda“, „Ajalehevõltsingud ja võltsitud ajalehed“, „Northcliffe ja Hearst kotedži lävel“). Eraldi tähelepanu saab ka natsionaalsotsialistlik propaganda ning selle juhtfiguurid („Doktor Goebbels – ‘vabaduse’ kaitsja“, „Roland Freisleri ‘teater’“, „Saatana advokaadid mikrofoni ees“). Teose lõpupeatükid nihutavad fookuse juba külma sõja ajastusse, kus esil on propaganda ja ideoloogiliste vastasseisude uued vormid („Ristisõda viisaastaku vastu“, „Kolmanda maailmasõja päevil“, „Vanad ideed uues rüüs“).

Jefim Tšernjak on vene autor, kelle huvi keskmes on olnud propaganda, massimeedia ja ideoloogiliste mehhanismide ajalugu. Ta on kirjutanud mitmeid teoseid, mis avavad nii lääne meediakultuuri kujunemist kui ka poliitilise võitluse vahendite arengut. „Vana maailma kummitused“ haakub tema üldise loomingulise suunitlusega, kus faktitihe käsitlus põimub kriitilise vaatega, ning pakub lugejale ülevaadet sellest, kuidas erinevatel aegadel on võimu ja idee nimel kasutatud nii religiooni, ajakirjandust kui ka avalikku retoorikat.