Tuntuks tagantjärele. Viis sajandit salaluuret

Jefim Tšernjaki teos „Tuntuks tagantjärele. Viis sajandit salaluuret“ on ülevaatlik ja populariseeriv käsitlus luuretegevuse ajaloost, keskendudes eelkõige sellele, kuidas luuretegevus on mõjutanud maailma ajalugu alates 15. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani. Autor läheneb teemale laiemast ajaloolisest perspektiivist, tuues välja luure kui nähtuse arengu erinevates riikides ja ajastutes – alates renessansiaegsetest Euroopa õukondadest kuni tänapäevaste agentuuride ja salateenistusteni. Raamatus on rohkelt fakte, biograafilisi jooni ja juhtumianalüüse, mis aitavad mõista luureorganisatsioonide rolli poliitikas, sõdades ja diplomaatias.

Teose struktuur järgib ajalist kronoloogiat, liikudes läbi viie sajandi erinevate sündmuste ja võtmeisikute. Tšernjak kirjeldab konkreetseid juhtumeid ja figuure, kelle tegevus sai laiemalt tuntuks alles aastakümneid hiljem, mistõttu viitab ka pealkiri „Tuntuks tagantjärele“. Autor käsitleb muu hulgas nii Prantsuse kardinal Richelieu võrgustikke, Inglismaa salateenistusi kui ka 20. sajandi kahe maailmasõja aegset luurepraktikat, sh Šveitsi, Saksamaa ja Nõukogude Liidu tegevust. Kuigi teos ei pretendeeri teaduslikule rangusele, on see kirjutatud detailselt ja ladusas jutustavas laadis, võimaldades ka tavalugejal mõista spioonimaailma loogikat ja selle mõjuvõimu ajaloolistes pöördepunktides.

Jefim Tšernjak oli nõukogude ajakirjanik ja autor, kelle huviorbiidis olid ühiskondlikud ja poliitilised teemad. Tema kirjutisi iseloomustab selge ideoloogiline hoiak, mis sobitus tolleaegse publitseerimispoliitikaga, kuid vaatamata sellele oskab ta oma ainest käsitleda kaasahaaravalt ja informatiivselt. „Tuntuks tagantjärele“ sobib lugejale, keda huvitab luure ja kontraespionaaži ajalugu kui osa laiemast poliitilisest arengust. Teose andis välja kirjastus Eesti Raamat, mis tol perioodil vahendas eestikeelsele lugejale mitmeid populaarteaduslikke ajaloo- ja ühiskonnateemalisi raamatuid, sageli tõlgituna vene keelest.