Ühe äpardi päevik. Klaustrofoobia

Jeff Kinney raamatus „Ühe äpardi päevik. Klaustrofoobia“ satub peategelane Greg Heffley olukordade keerisesse, kus pere, kool ja ilmastikuolud loovad pingelise ja koomilise koosluse. Seekord algab lugu suure lumetormiga, mis muudab Gregi pere kodu justkui kinniseks linnaks, kus väljapääs puudub ja omavahelised pinged tõusevad. Karantiinilaadne olukord toob päevavalgele perekondlikud harjumused, väiksed ärritajad ja suuremad konfliktid. Greg üritab olukorda taluda, ent kui kogu perekond on sunnitud kitsal pinnal koos eksisteerima, hakkavad ootuspäraselt juhtuma ootamatud ja naljakad sekeldused.

Nagu sarjale omane, toimub jutuvestmine päevikuvormis ja on vaheldatud Kinneyle iseloomulike koomikslike illustratsioonidega, mis lisavad sündmustele visuaalset huumorit ja selgust. Gregi hääl on jätkuvalt enesekeskne, irooniline ja otsekohene, kuid samas äratuntavalt inimlik – tema mured ja vaatenurgad peegeldavad paljude noorte kogemusi. Klaustrofoobia teema ei piirdu ainult füüsilise ruumipuudusega, vaid väljendab ka noorukiea tunnetust ühiskondlikest ja perekondlikest ootustest, millest Greg otsib pidevalt väljapääsu või vähemalt väikest kergendust. Huumori kaudu käsitletakse ka igavuse, kohanemisvõime ja vastutuse teemasid.

Jeff Kinney on „Ühe äpardi päeviku“ sarjaga loonud omanäolise hääle, mis on võitnud laste ja noorte lugejate poolehoiu üle maailma. Tema jutustamisstiil ühendab lihtsa, vaimuka keele humoorikate illustratsioonidega ning tegeleb teemadega, mis on noortele olulised ja äratuntavad. „Klaustrofoobia“ osutab, kui kiiresti võib igapäevane muutuda erakordseks ja kui palju huumorit võib peituda näiliselt tavalistes olukordades. Kinney käsitleb lapsepõlve mitte kui muretut aega, vaid kui etappi täis segadust, eneseotsinguid ja koomilisi vastuolusid – alati mõnusa liialduse ja äratundmisrõõmuga.