Vannituba

Jean-Philippe Toussainti romaan „Vannituba“ on minimalismi ja eksistentsialismi piiril kõikuva peategelase monoloogiline lugu, mis uurib inimese suhteid ruumi, aja ja iseendaga. Teose keskmes on noor prantslane, kes otsustab end vabatahtlikult isoleerida oma Pariisi korteri vannituppa. See kummaline ja vaikne tagasitõmbumine on tema viis põgeneda välismaailma nõudmiste ja rutiinide eest. Peategelane jälgib omaenda igapäevaelu ja mõtteid kõrvaltvaataja positsioonilt, tegeledes iseäralise tähelepanelikkusega tegevuste ja detailidega, mis muidu jääksid märkamatuks. Tema suhe naisega, kes üritab teda taas ellu tuua, muutub samuti vaikselt nihkuvaks peegelduseks lähisuhte haprusest ja sidekatkestustest.

Romaani tegevus areneb peaaegu märkamatult, justkui seisvas ajas. Ometi viivad mitmed väikesed nihked peategelase siiski lõpuks liikuma: esmalt Viini ja seejärel tagasi Pariisi, kuid isegi ruumiline muutus ei tähenda sisemise seisundi muutumist. Keel on täpne ja vaoshoitud, täis mõttetihedaid peegeldusi, mis ei paku otseseid vastuseid, vaid viitavad elu absurdsusele ja ebamäärasusele. Tualettruumist saab kujund, milles avaldub inimese soov kontrollida oma olemasolu ulatust ja piire. Lugejale esitatakse eksistentsiaalne paradoks: kas tõeline vabadus tähendab osalemist või loobumist?

Jean-Philippe Toussaint (sündinud 1957) on belgia kirjanik ja filmirežissöör, keda peetakse üheks olulisemaks prantsuskeelseks autoriks 1980. aastate lõpust alates. Tema loomingut on iseloomustatud kui intellektuaalselt mängulist ja visuaalselt täpset. „Vannituba“, Toussainti esikromaan, pälvis kohe kriitikute tähelepanu oma karge stiili ja originaalse vaateviisiga. Hiljem on autor avaldanud mitmeid tunnustatud teoseid ning tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Toussaint on kirjutanud ka esseistikat ja tegutsenud aktiivselt filmimaailmas, säilitades oma loomingus alati mõtlikult tagasihoidliku ja lakoonilise tooni.