Jooks

Jean Echenozi romaan „Jooks“ toob lugejani poeetilise ja samas eluloolise jutustuse legendaarse Tšehhi jooksja Emil Zátopeki elust. Teos algab 1939. aasta Saksa okupatsiooni aegsetest sündmustest ja kulgeb läbi mitme aastakümne kuni 1968. aasta Praha kevade ja selle järelkajadeni. Zátopek kujutatakse ühtaegu kangelase ja lihtsa inimesena, kelle sportlikud saavutused – olümpiavõidud ja maailmarekordid pikamaajooksus – tõid talle rahvusvahelise kuulsuse. Tema omapärane jooksustiil, mida võrreldi poksijaga, kes võitleb omaenda varjuga, on saanud kirjanduses sümboliks püüdlustele, mis ületavad inimese loomuliku piiri.

Romaan ei keskendu ainult sportlasele endale, vaid ka ajastule, milles ta elas. Echenoz põimib Zátopeki elulooga Tšehhoslovakkia poliitilised ja ühiskondlikud vapustused, näidates, kuidas üksikisiku lugu on lahutamatult seotud rahva ja riigi saatusega. Nii kerkib esile sport kui rohkem kui füüsiline pingutus – see on ka poliitiline ja moraalne mõõdupuu. Zátopekist saab omamoodi sümbol vabaduseihale ja inimlikule püsivusele, kuid samas ka näide sellest, kuidas kuulsus ja saavutused võivad muutuda koormaks. Echenozi tekst on napp, täpne ja lüüriline, mis loob distantsi ja poeetilist üldistusjõudu.

Jean Echenoz (sündinud 1947) on prantsuse kirjanik, keda peetakse üheks kaasaegse prantsuse proosa olulisemaks esindajaks. Tema loomingut iseloomustavad mängulisus, iroonia ja faktide ning fiktsiooni osav põimimine. Echenoz on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas 1999. aastal Goncourt’i preemia romaaniga „Ma lähen ära“. „Jooks“ kuulub tema spordielulugude tsüklisse, kuhu ta on kirjutanud lühikesi, aga mõjusaid romaane kuulsatest sportlastest, ühendades dokumentaalse ainese kirjandusliku kujundlikkusega. Zátopeki lugu on neist ehk kõige emotsionaalsem, sidudes ühe erakordse inimese elutee terve ajastu murrangutega.