Becket ehk Jumala au

Anouilh' näidendite temaatika on laiahaardeline: vastuolu sotsiaalselt madalamal ja kõrgemal seisvate vahel, millest isegi armastus ei suuda silda üle ehitada; kahtlemine inimeste vahelise suhtlemise võimalikkuses, armastuse nurjumine ühiskonna rikutuse tõttu; ühiskondliku ja eraelu valskus; indiviidi lõplik üksiolek; minevikuga ja vananemisega seotud kannatused; võimatus teostada elu pillerkaaris vooruse ideaale; sellest tulenevalt igatsus surma igaviku järele. Oma maailmavaatest lähtudes on ta dramatiseerinud klassikalisi, antiik- ja piibliaineid. Tema antiikainelised olevikuteosed on andnud ehk tõuke ka eksistentsialismi vastavale suunale.