Salajane õhtusöömaaeg

Javier Sierra romaan „Salajane õhtusöömaaeg“ viib lugeja 15. sajandi lõpu Milanosse, kus kunstnik Leonardo da Vinci töötab oma kuulsa fresko „Püha õhtusöömaaeg“ kallal. Teosel on keskne roll ka romaani süžees, sest selle kujutise ümber hakkavad kerkima kahtlused, vihjed hereetilistele ideedele ja varjatud sõnumitele. Loo peategelane on inkvisitsiooni agent Agostino Leyre, kelle ülesandeks saab jälgida da Vinci tegevust ja selgitada välja, kas kunstnik levitab oma töö kaudu ketserlikke vaateid. Aja jooksul muutub uurimine sisemiselt pingeliseks mõtiskluseks kunsti, usu ja tõe piiridest.

Romaan on üles ehitatud kriminaalromaani laadis, kuid selle tegevustik laieneb ajalooliseks ja filosoofiliseks käsitluseks renessansiajastu religioossetest ja kultuurilistest pingetest. Leyre uurib sümboleid, Leonardo päevikuid ja kohtab erinevaid tegelasi, kes esindavad eri arusaamu Kristuse olemusest ja kiriku rollist. Sierra loob detailirohke pildi Milano õukonnast ja kloostrielust, kasutades ajaloolisi fakte, kuid jättes ruumi ka spekulatiivsetele tõlgendustele. Erilist tähelepanu saab küsimus sellest, miks on Leonardo kujutanud oma õhtusöömaaja stseeni just nii, nagu ta on – kes istub kus, mida tähendavad žestid, ning millised sõnumid võivad olla peidetud nende taha.

Javier Sierra on hispaania kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming keskendub ajalooliste müsteeriumide ja kunstiteoste varjatud tähenduste uurimisele. Tema stiil ühendab dokumentaalse täpsuse ja fantaasiarikka narratiivi, mis võimaldab tal liikuda ajaloolise romaani ja esoteerilise mõistatuse piiril. „Salajane õhtusöömaaeg“ on hea näide tema käekirjast, olles samal ajal põnevuslugu ja mõtisklus usu rollist kunstis. Sierra teos kõnetab lugejat, kes huvitub nii ajaloost kui sümbolitest ning otsib kirjandusest enamat kui pelka meelelahutust – taotlust mõista minevikku, mis võib varjata võtmeid ka tänapäeva mõtestamiseks.