Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil

Jaroslav Hašeki romaan „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” kuulub maailmakirjanduse klassikasse kui satiiriline ja samas traagiline peegeldus Esimese maailmasõja absurdsusest. Teose keskmes on Josef Švejk, lihtsameelseks peetud, ent elutarga huumorimeelega tegelane, kes satub sõjaväeteenistuse keerisesse Austria-Ungari lagunevas impeeriumis. Tema seiklused, täis bürokraatlikke veidrusi, ohvitseride rumalust ja argiseid jaburusi, osutavad sellele, kuidas sõda moonutab inimlikku olemist ja tõmbab kaasa ka kõige süütumad inimesed. Lugu liigub episoodide kaudu, millest igaüks avab omakorda suurema pildi kogu sõja mõttetust ja inimlikust komöödiast.

Švejki kuju on mitmetahuline: ta on korraga naljatlev ja tõsiseltvõetav, petlikult lihtsameelne, kuid ometi terava pilguga. Tema „kohmakus” ja võime igas olukorras patuoinaks jääda paljastab sõjamasina absurdsuse ja väikese inimese jõuetuse süsteemi ees. Samas annab tegelase sihikindel elutarkus ja humoorikas visadus edasi mõtte, et isegi kõige pimedamates oludes võib huumor olla ellujäämise vahend. Hašek loob romaanis groteskse, ent samas realistliku pildi, kus nalja ja traagika vahel puudub selge piir – see ongi teose suurim jõud ja mõju lugejale.

Jaroslav Hašek (1883–1923) oli tšehhi kirjanik, satiirik ja ajakirjanik, kelle loomingut mõjutasid isiklikud kogemused Esimeses maailmasõjas. Ta töötas nooruses mitmes ametis ja tegutses ajakirjanduses, olles tuntud oma humoorikate juttude ja poliitiliste pilaväljaannete kaudu. Hašeki elu oli täis pöördeid: ta osales sõjas, veetis aega nii vangilaagrites kui ka erinevate rühmituste juures, mis andis talle rikkaliku materjali hilisemaks kirjutamiseks. „Švejk” jäi küll pooleli autori varase surma tõttu, kuid sellest hoolimata saavutas romaan rahvusvahelise tunnustuse ja mõjutas sügavalt 20. sajandi satiiri ning sõjakirjandust.